:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
/nginx/o/2019/02/06/11769052t1h970e.jpg)
Statistikaamet otsib uusi statistika tegemise viise, sest haldusreformijärgsed omavalitsused osutusid piirkondade arengu adekvaatseks iseloomustamiseks liiga suureks. Äsja avaldatigi andmed palgatöötajate sissetuleku kohta kantide kaupa.
Vaadake, millises Pärnumaa piirkonnas teenisid inimesed kõrgeimat palka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haldusreformi tulemusena on Eestis varasema 213 asemel 79 kohalikku omavalitsust. Sestap on tekkinud olukord, kus ainult omavalitsusüksuse kohta toodetav statistika ei iseloomusta Eesti piirkondlikku arengut enam küllalt hästi.
Üks uusi mooduseid on statistikat teha kantide kohta. Kant on asustussüsteemi esmane funktsionaalselt terviklik või ühtne osa, mille moodustab asustusüksus või asustusüksuste grupp. Suuruse poolest paigutub kant küla ja omavalitsusüksuse vahele.
Statistikaamet avaldaski äsja oma kaardirakenduses võimaluse vaadata 2017. aasta palgatöötaja kuu keskmise brutotulu andmeid kantide ja Tallinna linnaosade kaupa. Andmeid on 847 üksuse kohta.
Pärnu maakonna andmetega tutvudes selgub, et konkurentsitult kõrgeimat brutopalka teenisid tunamullu Kikepera kandi elanikud: sealne keskmine sissetulek oli 1283 eurot. See ületab umbes 100 euroga järgmisi suuremate sissetulekutega kante nagu Pootsi, Jäärja ja Kõima. Madalamate palkadega kantideks osutusid aga Viluvere 739 ja Manija 713 euroste sissetulekutega.
Pärnu kandis ehk linna asustusüksuses ulatus keskmine brutopalk vaevu neljakohalise arvuni – 1015 eurot – ja jäi alla kõikidele linna ümbritsevatele kantidele: Audrule, Saugale, Tammistele, Paikusele ja Uulule.
Riigi väikseimat kuu keskmist brutotulu teeniti tunamullu Kesk-Eestis Saueaugu kandis, kus see oli ainsana alla 600 euro. Kõrgeima brutotulu saajad olid aga koondunud Tallinna piirkonda: kõrgeim brutotulu oli Rae vallas Peetri kandis 1807, Äigrumäe kandis 1721 ja Suurupi kandis 1699 eurot.
Keskmine brutotulu oli kõrge üksikutes kantides pealinnast kaugemalgi, näiteks Tipu kandis Viljandimaal, kus see küündis koguni 1618 euroni. Kokku teeniti Eesti keskmisest kõrgemat brutotulu 165 kandis.
Varem võis statistikaameti kodulehelt leida palgatöötaja kuukeskmise brutotulu andmeid vaid omavalitsusüksuste ja maakondade kohta.