Keskkonnaagentuuri keskkonnaväljendite konkursile, millega otsiti keelt rikastavaid sõnu, saatis 55 keeleuuendajat kolme päeva jooksul uusi väljendeid.
Hoire lubas õõstet, aga taevataat pakkus hoopis ehkutavat ilma
Tänasel emakeelepäeval tegi konkursi korraldaja pakutud uudissõnadest ja -väljenditest kokkuvõtte.
Näiteks väljendile “lageraie” pakkusid inimesed vasteteks sõnu “rage”, “lagerala”, “kändlõikus”, “kändlus”, “lagestus”, “puupühe”, “lõppraie” ja “istutusraie”.
Õhusaaste tähistamiseks pakuti uute variantidena välja näiteks selliseid sõnu nagu “mudu”, “rudu”, “õõste”, “hõrm”, “sõhk” ja “õhurääm”.
Huvitavaid vasteid saadeti Eesti kõige sagedasemale ilmaprognoosides kasutatavale väljendile “pilves selgimistega”. Seda tähistati näiteks sõnadega “pilsel”, “pilkpilvisus”, “sõrenev”, “pelles”, “pauspilvine”, “pilvselge”, “suge” ja “ehkutav”.
Ilmaprognoosi asendusena, milleks muidu on kasutatud maakeelset sõna “ilmaennustus”, käidi välja “ilmustus”, “ilmendus”, “ilmik”, “ilmaoode”, “ilmaenne” ja “ilmasilm”.
Pika väljendi “ohtlike ilmanähtuste eest hoiatamine” asemel pakuti suupärasemate variantidena välja “hoire”, “häilo”, “ohtimine”, “ohutama”, “ilmasos”, “ilmaohuteade” ja “plingutamine”.
Kuues väljend, millele keskkonnaagentuur soovis leida alternatiive, oli “looduskaitse all olev”. Pakuti sõnu “loodusturbeline”, “loitud”, “jäävik”, “tabustatud”, “hoiuhooldel”, “loodusharuldane” ja “sülev”.
Mõistagi avanes võimalus pakkuda uudissõnu ja -väljendeid muugi kohta. Nii käidi välja näiteks sõna “tetter” (tervislik toit), “lummik” (lumesaju tõttu tekkinud ummik), “kliimapalavik” (kliima soojenemine), “hernile” (lähen herneid korjama), “liglu” (liginullenergiahoone), “terveerand” (terve ja veerand), “ringeldamine” (uuesti ringlusse võtt), “südamekandja” (vabatahtlik), “polkartne” (poliitiliselt korrektne) ja “pakimaat, pangamaat ja taaramaat” (pakiautomaat, pangaautomaat ja taaraautomaat).
Kõigi uudissõnade ja -väljenditena pakutud variantidega on võimalik tutvust teha keskkonnaagentuuri kodulehel.