:format(webp)/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
/nginx/o/2019/03/15/11868881t1hd9c2.jpg)
Märtsi alguseks oli Eestist leitud 46 viirusega nakatunud metssiga. Katkuleiud pärinevad peamiselt Lääne- ja Kirde-Eestist ning Saaremaalt. Maakondadest on seakatku tänavu enim – seitsmel korral – diagnoositud Pärnumaal.
Aafrika seakatku on tänavu enim diagnoositud Pärnumaal
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärnumaal on katku tuvastatud vaid kütitud sigadel. Küll diagnoositi katk kahel Ida-Virumaalt leitud hukkunud metsanotsul.
Aafrika seakatk on väga nakkav ja ägedalt kulgev nii kodu- kui metssigade viirushaigus. Seda iseloomustab palavik, verejooks, põletikulised muutused eri elundites ja suur suremus.
Katk ei kujuta inimestele ohtu, kuid inimesed võivad viirust edasi kanda. Seetõttu peavad marjulised, seenelised, jahimehed ja muidu metsas jalutajad olema hoolsad, sest viirus kandub sõiduvahendite, rõivaste ja jalanõudega kaugele.
Seega tuleb pärast metsas käimist pesta korralikult käed, vahetada riided ja jalatsid, vajadusel puhastada sõiduvahend. Mõnes piirkonnas levib haigus puukide vahenduselgi, kuid Eesti looduses selliseid puugiliike ei leidu.
