Video ja pildid: mänguhoos metsis tegi fotojahilistele põneva etteaste

Üleeile õhtul fotojahile linde jäädvustama läinud Jüri Vlassov ja Age Lilleste sattusid Häädemeeste vallas metsas metsisekuke laulu- ja tantsuharjutusele peale ning püüdsid kaamerasse ka Eestis haruldase kolmevarbalise laanerähni.

Lilleste sõnade kohaselt silmasid nad metsist raba ja männiku piiril umbes tunnike enne päikeseloojangut.

“Üksik metsisekukk laulis ennastunustavalt,” kirjeldas Lilleste mullu Eesti aasta linnuks valitud mõtuse käitumist. “Olime linnu vaateväljas ja tasapisi tuli ta meile lähemale.”

Vlassovi sõnade järgi liikusid nad metsisest vargsi eemale, kuid lehvis sabaga suleline tuli pildistajatele muudkui lähemale. “Vahest soovis ta meiega mängida nagu metsistele kombeks,” pakkus ornitoloogiahuviline piltnik. “Võib-olla peibutasid teda pildistamisel fotoaparaadi tekitatavad klõpsatused, mis meenutavad metsise enda laulu.”

Metsisekuke laul võib kosta paarisaja meetri kaugusele.

Hämaruse saabudes õnnestus piltnikel mänguhimulisest linnust eemalduda.

Vlassovi sõnade kohaselt kohtas ta samas metsisekukke ühel varasemalgi pildistamisretkel kuu tagasi.

Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna spetsialisti Jaak Tammekännu sõnutsi käib metsistel praegu pulmaaeg, mille ajal metsisekuked kogunevad enne päikeseloojangut ja -tõusu rabalähedastesse männikutesse mängima.

Maas mängides liiguvad metsisekuked väljasirutatud kaela ja lehvikuna lahti seatud sabaga edasi-tagasi ja teevad vahetevahel hüppeid. Nii loodavad metsisekuked jääda silma emaslindudele.

Tammekännu sõnade järgi muutuvad metsisekukkede mängud aktiivsemaks aprilli alguse poole ja vaibuvad mai keskpaigaks.

“Tavaliselt käib mängul kolm kuni viis kukke, suurematel mängudel koguneb paarkümmend,” seletas ta, lisades, et kuna metsiste arvukus on Eestis langenud, on teada juhtumeid, kui metsisekuke mäng on sooloetendus.

Aeg-ajalt on olnud kuulda sedagi, et metsised lähevad hulluks ja ründavad inimestki.

“Tegelikult on metsised meeletult arad tegelased. Miks nad vahel hulluks lähevad, polegi päris selge. Ilmselt tuleb see hormonaalse tasakaalu häiretest ja elupaikade kadumisest – neil pole enam kohta, kus mängida,” rääkis Tammekänd.

Metsised armastavad elada vanades suurtes männikutes, kuhu inimesed ei pääse neid häirima. Nad on väga tundlikud oma elupaiga ja selle ümbruses toimuvate muutuste suhtes. Eriti halvasti mõjuvad neile lageraied ja kuivendus. Kõige tundlikumad on metsised pesitsusajal, mis kestab veebruari algusest augusti lõpuni. Siis ei tohiks neid elupaikades üldse häirida.

Eesti ornitoloogiaühingu andmete kohaselt elab Eesti metsades 1200–2000 metsisepaari.

Lisaks metsisele õnnestus fotojahilistel püüda kaamerasse ka väike-kirjurähni emaslind. Foto: Jüri Vlassov Ii

Peale metsise õnnestus fotojahilistel püüda üleeile kaamerasse kolmevarbaline laanerähn. Haruldase linnu arvukuseks Eestis hinnatakse 1100–1200 paari. Samuti toksisid puudel väike-kirjurähnid.

Tammekännu sõnade järgi erineb laanerähn teistest rähnidest selle poolest, et ta on ainuke rähniliik, kellel on kolm varvast ja kelle isastel isenditel on pea silmapaistvat kollast värvi. “Emased on musta peaga ja neid on natuke raskem eristada,” lisas ta. “Laanerähn on vanade põlislaante liik.”