Pärnumaa vallad jäävad kõrgharitute poolest riigis viimaste sekka
/nginx/o/2017/10/17/7225995t1h970a.jpg)
2. aprill 2019, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti äsja avaldatud andmetest selgub, et kõigis Eesti linnades ja valdades on kõrg- või keskeriharidusega naisi suhteliselt rohkem kui sama haridustasemega mehi. Vaid Vormsi vallas elab rohkem kõrgharidusega mehi kui naisi. Kaks Pärnumaa valda leiab aga kõrgharitud elanike tabeli lõpust.
Rahvastik jaguneb haridustaseme järgi kolmeks: põhi- või madalama haridusega, kesk- või kutseharidusega keskhariduse baasil ja kõrg- või keskeriharidusega keskhariduse baasil elanikud.
Mullu 1. jaanuaril elas Eestis 1 104 000 vähemalt 15aastast inimest, kellest viiendikul oli põhi- või sellest madalam haridus, 45 protsendil kesk- ja 35-l kõrgharidus. Ühe protsendi haridustase polnud teada.
“Milline oleks ideaalne elanike jagunemine haridustaseme järgi, pole üheselt selge, aga levinud on arusaam, et kõrgharidusega inimeste suurem osa on positiivne ning põhihariduse või madalama haridustasemega inimeste suurem osa negatiivne,” sedastas statistikaameti juhtivanalüütik Mihkel Servinski statistikablogis.
Kõrgharidusega inimesi on üle 15aastaste elanike hulgas üle poole Viimsi ja Ruhnu vallas. Omavalitsusüksusi, kus kõrgharidusega inimesed moodustavad veel üle 40 protsendi, on Eestis viis: Harku, Rae ja Kiili vald ning Tallinna ja Tartu linn.
Valdu, kus kõrgharitud on alla viiendiku rahvast, on neli. Kui Antsla ja Järva vallas küünib vastav protsent 20 ligi, siis Lääneranna ja Põhja-Pärnumaa jäävad päris tabeli lõppu: mõlemas on kõrgharituid umbes 19 protsenti elanikest.
Meie riigi igas linnas ja vallas on kõrgharidusega naisi suhteliselt rohkem kui kõrgharitud mehi. “Kõrgharidusega naiste ülekaal pole rahvastiku statistikaga veidigi kursis olijale kindlasti üllatus. Üllatada võib, et nii on lausa kõigis Eesti omavalitsusüksustes,” kommenteeris Servinski.
Kõrgharidusega naisi oli suhteliselt enam Ruhnu, Viimsi, Rae, Harku ja Kiili vallas – kõigis üle poole. Kõige vähem aga Põhja-Pärnumaa, Lääneranna ja Järva vallas – igaühes ligikaudu 24 protsenti kõigist õrnema soo esindajaist.
Kõrghariduse omandanud mehi elas kõige rohkem Viimsi, Ruhnu, Harku ja Rae vallas ja Tallinnas: 37–45 protsenti. Vähim kõrgharitud mehi – 15–16 protsenti – oli aga taas Põhja-Pärnumaa, Lääneranna ja Antsla vallas.