Soojakud Soome valmivad väikeses Loomse külas

Silvia Paluoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Halinga vallas Loomse külas valmivad soojakud tellija soovidele vastavalt.
Halinga vallas Loomse külas valmivad soojakud tellija soovidele vastavalt. Foto: Ants Liigus

Pärnu piirist paarikümne kilomeetri kaugusel Loomse külas meisterdavad oskajad mehed soojakuid, mis kodumaale pidama jäämise asemel rändavad meritsi üle lahe.

Igat mõõtu ja värvi soojakute sihtkohariik on Soome ja nii nagu OÜ Riverman Investi juhataja Tarmo Tamm kinnitab, läheb sinna 100 protsenti toodangust.

Majandussurutise pitser on töötempot kahandanud paari–kolme varasema aastaga võrreldes kaks kolmandikku, kuut soojakut nädalas pole siin enam vaja valmistada, neile võib nüüd kuluda kaks korda rohkem aega.

Tegevusaastatega on Loomsel valminud ligi tuhat soojakut.

Erinev sisu

Inglispärase kõlaga osaühing Riverman Invest kuulub soomlastele ja asutati jumalatosin aastat tagasi. Tootmiseks sobiv pind on leitud omaaegse tippmajandi, Halinga kolhoosi töökoja platsil põllumajandusmasinate remondiks ehitatud hallis.

“Pärnule lähemal ei olnud tootmiseks sobivat pinda,” mainib juhataja. Lisades, et kuigi viis alalist töötajat sõidab tööle-koju linnast, on Via Baltica lähedusse jääv asukoht ettevõttele logistiliselt väga hea.

Platsil ootavad tellijani toimetamist sinised, rohelised, kollased teisaldatavad katusealused, sekka üks rahvusvärvides sinimustvalge kombinatsioon, kui katuse, seinte ja ukse tooni järgi otsustada. Värvide üle otsustamisel maksab üle kõige tellija sõna nagu mõõtmete ja sisu puhulgi.

Soojakutes on köögi- ja dušinurk, puhke- ja kontoriruum ning koht, kus keisergi jalgsi käib. Mõni firma vajab vaid teisaldatavat kontorit, teine kontorit-riietusruumi, kolmas tahab, et oleks saungi sees.

Standardehitised on mõõdus 3,3 x 7,2 meetrit, seega võib neid ühest kohast teise ehk töötegija juurest pealinna sadamasse vedada koduriigis saateautota.

Karkass ennekõike

Karkass ja sellele ehitatav majake valmivad koostöös Eesti fimadega, neilt tuleb vajalik metall, puit, sisustusmaterjalid.

“Meil on viis–kuus suurt tarnijat, nende hulgas Puumarket,” räägib suhteliselt konkreetse väljendusviisiga juhataja, nimetades soojakute valmistamist rutiinseks tööks.

“Tellija annab ette joonised, karkassi põhi on ikka ühesugune, aga ülejäänu on puhas puidutöö ja meile saavadki tööle vaid need, kellel on kuldsed käed,” seletab Tamm, liikudes teejuhina karkassi keevitusruumist märksa soojemasse, oma katlamajaga tööruumi, kus paar meest mõõdab-paigaldab juba siseseina.

Pärnumaa külakohas valmistatud soojakuid annab omavahel liita nii, et suurtel objektidel tekivad neist värvilised linnakud, kus välitööde tegijad ennast mugavalt pesta ja puhata saavad.

Näiteks vajati 80 soojakut Olkiluoto tuumajaama ehitajatele, aga neid on hulgi läinud ka IKEA käsutusse Kuopios, NCC Länsisatamale Helsingis ja Kuopio Energiale.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles