Pärnu noormehed Marten Palu ja Mihkel Peterson avasid novembri alguses Pärnus Hospidali tänaval tantsukooli, kus breiktantsu eri stiile õpib ligemale 68 last ja noort.
Pärnu noormehed ühendasid meeldiva ja kasuliku
10. detsember 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marten (21) ja Mihkel (22) on entusiastid, kes breigiga alustasid 2006. aastal Laine Mägi tantsukoolis, jätkates peagi harjutamist ja esinemist-võistlemist omal käel. Hulga eeskujusid pakkus internetikeskkond YouTube, harjutati koolivõimlates, noortekeskuses ja kui ilm lubas, siis õueski.
Marten on lõpetanud Koidula gümnaasiumi ja Mihkel Sütevaka. “Kui tantsima hakkasin, mõtlesin endamisi, et mul võiks olla kunagi oma tantsukool,” meenutab Marten. Tänavu augustis Portugalis noortevahetuses juhtus ta kokku Hollandi noormehega ja jutt läks unistustele.
“Olin jahmunud, kui kuulsin, et minust nooremal inimesel on juba neli tantsukooli,” meenutab Marten. Tekkis mõte, et Pärnusse võiks rajada Hollandi Black, Brownie and the Blondes tantsukoolide tütarfirma ehk lühidalt Black & Brownie.
Marten oli äriplaani kirjutamise ja raamatupidamisega kokku puutunud ning jadas järgnema hakanud sündmused üllatasid osaühingu loonud breigipoisse ennastki.
Leiti ruumid, pandi kokku õppekava, käidi koolides breigi-show’dega esinemas ja peagi olid kohal esimesed õpilased.
Seitse meestreenerit
Vastses koolis on treeneriteks neiu ja seitse noormeest, kellest põhiosa on varem üles astunud breigitrupis Back 2 Back Cruw ja osalenud rahvusvahelistes töötubades.
Noorima õppegrupi moodustavad viie- kuni seitsmeaastased huvilised, kellele pakutakse breiktantsu algõpet.
Kaheksa-aastaselt saavad lapsed valida, milline stiil neile sobib: kas breaking, newstyle, popping (robottants), tutting, kätetants, house või glitch. Infot saab tantsukooli kodulehelt ja Facebookist.
Järgmisest aastast lisanduvad beatbox ja grafiti-kunstiõpetus. “Kuigi meil on sein, mida sodida, ei õpeta me seadust rikkuma. Harjutame Soome papil ja paberil,” kinnitas Mihkel. Õppetasu sisse on arvatud kord nädalas toimuv ajalootund ja kord kuus Pärnut väisava välismaa tantsija töötubagi.
“Et hiphop-kultuuri põhisõnum on “Peace, love, unity and having fun”, katame kuuluvustunde väljendamiseks väikeste õppurite vanematele laste tunni ajal kohvi- ja küpsiselaua,” lisas Marten.
Hiphop on 1970ndatel New Yorgist alguse saanud elustiil, mis hõlmab nelja elementi: turntable’ism (vinüülid), MCing (räpparid), breaking ja grafiti.
Urbanistlik elustiil
Hiphopi puhul tuleb Marteni meelest kindlasti ära mainida tõsiasi, et kuigi paljudel on selle kultuuri esindajatest väga tugev negatiivne eelarvamus, on just hiphop toonud kümned tuhanded noored getodest, suurtest raha-, suhte- ja eneseväärikusprobleemidest täisväärtuslikku ellu.
Hiphopi märksõnad on rahumeelsus, kuuluvustunne, oskus armastada oma tegevust ja inimesi enda ümber.
“Meie eesmärk on silmaklappe avada, hiphopparid ei ole huligaanid, nagu mõni arvab,” rõhutas Marten.
Tantsustiili nimetus tuleneb sellest, et break oli algul kõige intensiivsema trummirütmiga osa helisalvestisest, millele tantsijad reageerisid kõige energilisemate ja väljendusrikkamate liigutustega. DJd hakkasid kahelt plaadilt muusikat miksima nii, et break’i osa sai pikem ja võimaldas pikemat ja keerukamat tantsu.