Pärnumaal on kolmandik veeohutusstende rikutud
/nginx/o/2018/08/28/11321115t1h7153.jpg)
11. juuni 2019, 13:13
/nginx/o/2019/06/11/12251701t1h0ef3.jpg)
Päästeameti äsjane kontrollkäik näitas, et kolmandik Pärnumaa veeohutusstende on rikutud ja puuduliku varustusega.
Stendid on veekogude äärde paigaldatud selleks, et õnnetuse korral hädasolijatele appi minna ennast ohtu panemata: sellelt leiab info ja juhendid, samuti päästevahendid. “Päästevahendite puudumine võib aga maksta kellegi elu!” ütles ameti ennetusosakonna ekspert Mikko Virkala.
Veeohutusstend koosneb infotahvlist ning on varustatud päästerõnga ja viskeliiniga. Stend juhib tähelepanu veega seotud ohtudele ja sealt saab nõu, kuidas veekogu ääres enda ja kaaslaste elu või tervist ohtu panemata aega veeta. Samuti leiab teabetahvlilt juhised päästerõnga ja viskeliini kasutamiseks, elustamisõpetuse.
Samuti on tahvlil üldinfo selle kohta, mida tohib ja mida ei tohi veekogu ääres teha. Stendid on varustatud asukoha tuvastamise numbriga, et häirekeskus saaks abijõud operatiivselt õigele teele juhatada.
Päästeamet on rikutud stendidele paigaldanud küll uued infotahvlid ning varustanud paigad taas päästerõnga ja viskeliiniga, kuid tulutult, sest stende lõhutakse edasi. “Stendi korrashoiu eest vastutab selle omanik ning palume omanikel hoida stendidel silm peal ja tagada nende korrasolek,” märkis Virkala. Veeohutusstendide omanik on kohalik omavalitsus või MTÜ.
Pärnumaal on 62 veeohutusstendi.
Suviste ilmadega seoses tuletab päästeamet meelde:
- Kui joote, ärge ujuge! Alkoholijoove on meeste uppumise peapõhjus. 2018. aasta suvel uppunutest kolmandiku moodustasid purjus suplejad. Ohtlikuks osutuvad ka nõrk joove ja pohmell. Alkoholi tarvitanu väsib kiiresti, samuti tekivad reflektoorsed südamevereringesüsteemi talituse häired. Kiiresti võib tekkida alajahtumine ja jäsemete verevarustus võib järsult halveneda.
- Hoidke silm peal! Alati on kindlam minna ujuma sõbra või pereliikmega, kellega teineteist jälgida ja vajaduse korral abi kutsuda. Kindlasti ei tohi üksi ujuma lasta lapsi, kes nõrga ohutunnetuse tõttu on altimad õnnetustesse sattuma.
- Valige ujumiseks selleks ettenähtud koht! Tihti minnakse suplema tugeva lainetusega merre või kiirevoolulisse jõkke. Samuti võib tundmatus kohas sattuda veekeeristesse või -kasvudesse. Palju vigastusi juhtub vette hüpates selleks mitte ettenähtud kohtadest (näiteks sillad, muulid). Meeles peab pidama, et sellistes kohtades võib leiduda veealuseid poste, kive, kände ja muud. Samuti võib põhi olla reostatud teravate ja ohtlike esemetega (näiteks klaastaara). Kõige turvalisem on ujuda ametlikus rannas vetelpäästjate silma all.
- Ujuge kalda lähedal ja nii, et jalad ulatuksid alati põhja! Kui peaksite ootamatult väsima või tekib näiteks lihaskramp või mõni terviserike, ei järgne madalas vees ujudes eelnimetatud intsidentidele suur uppumisoht.
Allikas: päästeamet