Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/07/02/12320081t1h74ad.jpg)
Regulaarselt Pärnu lahe keskkonnaseisundit jälgivad Eesti mereinstituudi teadlased leidsid 2012. aastal ühest Pärnu jõe suudme lähedal asuvast seirejaamast kummalise looma.
Tegemist oli hulkharjasussiga, kelle sarnast polnud nad Läänemeres varem näinud. Kui mereinstituudi juhtteadur Jonne Kotta hakkas teaduskirjanduses põhjalikumalt ringi vaatama, selgus, et maailmas polnud sellist ussikest varem teaduspõhiselt kirjeldatud. Geneetilised analüüsid kinnitasid sama – sellesarnast jumalaloomakest maailm veel ei tundnud.
“Tihti arvatakse ekslikult, et teadlased on kõikjale jõudnud ja kõik liigid ära kirjeldatud, aga tegelikkus on sellest ikka väga erinev,” nentis Kotta. “Näiteks troopilistes meredes on tavaline, et keskeltläbi iga kümnes liik on teadusele veel täiesti tundmatu.”
Jonne Kotta, kui tavatu on Pärnu lahes senitundmatu veelooma avastamine?
Et selline lugu juhtus Pärnu lahes, on üliharuldane. Meile on küll saabunud uusi võõrliike nagu ümarmudil või rändkrabi. Aga enamasti aimame nende tulekut ette, sest suur osa liike saabub alguses suurtesse sadamatesse nagu Rotterdam või Antwerpen ja sealt liigutakse rahulikus tempos Läänemere idapoolsete soppide suunas.
Kas seda ussikest on nüüd juba lähemalt uuritud ses mõttes, et kust ta võis siiakanti sattuda ja miks on siin nii arvukaks muutunud?
Kuna selle hulkharjasussi kohta pole mitte mingisugust varasemat teavet, siis võin vaid oletada, et liik saabus meile Aasiast või Austraaliast.
Tegemist on väga kiirelt paljuneva liigiga, kes juba invasioonile järgneval aastal vallutas sisuliselt kogu Pärnu lahe merepõhja ja kujunes meil kõige arvukamaks põhjaloomastiku liigiks. Pärnu laht on sellele liigile ideaalne kasvulava. Meri on madal ja soe ning me lisame sinna pidevalt suurel hulgal toitaineid, lämmastikku ja fosforit. Selle tagajärjel arenevad meresetetes massiliselt mikrovetikad, mis on sellele ussikesele suurepärane toit. Kui setetes toitu pole, oskab see loomake ka vett filtreerida, ja kuna Pärnu lahe merevesi kubiseb pisikestest vetikatest, on ussikese toidulaud rikkalikult kaetud.
Selle ussikese kujul on tegemist nn elupaiga inseneriga, kes muudab meresetete iseloomu. Selle tagajärjel muutub uus elupaik temale üha paremaks, aga kohalikele liikidele vähem sobivaks.
:format(webp)/nginx/o/2019/07/02/12320080t1h1fed.jpg)
Kas ta rändab Läänemeres ka mujale?
Jah, olen juba kuulnud paljudest leidudest Lätis, Soomes, Rootsis, Saksamaal, Hollandis ja Norras. Pärnu lahe piirkonnast käib läbi suur hulk laevu ja see ussike võib uutesse kohtadesse rännata, kinnitudes laevakere külge või elades reisi üle ballastveemahutites.
Kas mujal teda otsitakse?
Süsteemselt me ussikest taga ei otsi, sest praegune teadusuuringute rahastus lihtsalt ei võimalda selliste andmete kogumist. Aga loomulikult jälgime elustiku arengut tähelepanelikult seirejaamades.
Kas ta võib olla ohtlik inimese tervisele?
Usun, et otsest ohtu ta inimese tervisele ei kujuta. Tegemist pole parasiidi ega mürgise loomaga.
Kas tema levik ohustab Pärnu lahe vee-elustikku?
Tõenäoliselt küll, sest üldjuhul avaldavad kõik eluvormid, kes muutuvad väga arvukaks, ökosüsteemidele väga suurt mõju. Täpset arengut näitab tulevik, aga eeldatavasti väheneb selle ussikese tõttu kalavarude toidubaas ja seega ka kalasaak. Peale selle muutub mere isepuhastusvõime kehvemaks ja me peame üha rohkem pingutama, et hoida seda vähestki looduslikku tasakaalu, mis praegu Pärnu lahes valitseb.
Kas võib pakkuda lugejatele võimalust sellele ussikesele eestikeelne nimi panna, kuivõrd loom on siinkandis sedavõrd uus, et Eesti tunneb teda ikka veel ainult ladinakeelsena?
Jaa, see oleks väga vahva, kui inimesed panustaksid teadusuuringutesse. Ühtlasi saab rohkem inimesi teadlikuks, kui palju suudab üks pisike mereloomake korda saata. Loomal on praegu vaid ladinakeelne nimi Laonome xeprovala. Xeprovala tähendab kreeka keeles ootamatult väljailmumist.
Lõpuks: kui pikk see uss on ning kas kalad ja linnud teda söövad?
Ussike on päris väike, nii umbes sentimeetripikkune. Kuna ta peitub mudast tehtud kodadesse, siis enamik kalu ja merelinde ei saa teda kätte või ei oska mudast otsida. Mina ei ole kalamagusid uurides seda uut ussi veel leidnud. Selle võõrliigi mõju Pärnu lahe kalade toitumisele pole samuti veel põhjalikumalt uuritud.
