Pahalased laamendasid Jaansoni rajal

Lillekastidest välja rebitud taimed ja muld kõnniteel.

FOTO: Märgatud24 Pärnus

Eile hommikul avanes Pärnu jõe kesklinnapoolsel kaldal Jaansoni rajal jalutajatele näotu vaade. Vandaalidele olid ette jäänud kallasrada kaunistavad lillekastid, laamendajad olid osa lilletaimedest ja mulda kõnniteele laiali loopinud.

Nördinud pealtnägija avaldas pahameelt ühismeedias, jagades inetut vaadet fotode abil teistegagi, oletades, et tegemist on kohalike noorte kätetööga. Kommentaarides avaldati muu hulgas arvamust, et laastamistöö taga võivad olla hoopistükkis varesed.

Pärnu linnaaedniku Anu Nurmesalu sõnutsi ollakse juhtunust teadlikud ja linn oli hooldustööde koostööpartnerit Kuuse aiandit sellest teavitanud. Eile õhtuks sai näotus likvideeritud.

Nurmesalu ütlust mööda on linnal haljasaladega kaks peamist probleemi. Levinum on rüüstamine, mida tuleb ette eriti nädalavahetustel, sagedamini kesklinnas. Ent aastast aastasse varastatakse taimigi: küll kaovad linna peenardest roosid, lillesibulad või erksavärvilised suvelilled, küll on lillepüramiidides augud sealt jalad alla võtnud taime mälestuseks.

“Igal suvel kaob meil kümmekond roositaime, neid on lausa kühvli või labidaga välja kaevatud. Pikanäpumehed on järelejäänud augud “viisakalt” silunud,” kurvastab neljandat aastat linnaaednik. Nurmesalu paneb inimestele südamele märgata ja teada anda, kui keegi haljasalal kahtlaselt toimetab.

Igal suvel kaob meil kümmekond roositaime, neid on lausa kühvli või labidaga välja kaevatud. Pikanäpumehed on järelejäänud augud “viisakalt” silunud.

Kolm viimast aastat linna haljastusalasid hooldanud Kuuse aiandi aednik Evi Kuusk kinnitab probleemi olemasolu. Sel aastal on lilli varastatud nii Koidula pargist kui rannast. Jõeäärne ala olevat siiski kõige hullem, sinna kogunevad kambad aega veetma. 

Nurmesalu kinnitusel on üldpilt aasta-aastalt siiski paranenud. Sel aastal kaunistab suvepealinna ampleid, peenraid ja püramiide ligikaudu 20 000 lilletaime, mis pärinevad Pärnumaalt Tori lilleaiast. Rohkem peavalu kui linnas askeldavad kahejalgsed “taimekahjurid” põhjustab linnaametnikele aga rohke praht, mis neist sageli maha jääb. 

Tagasi üles