/nginx/o/2019/08/27/12503507t1h52cc.jpg)
Rail Balticu Eesti raudteekoridori põhiprojekteerimise käigus on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teatel oluline paika saada piirkondliku rongiliikluse peatuste asukoht, rääkida läbi taristu otstarbekus ja alustada arutelu selle rahastuse üle.
Rail Balticu projekti eestvedajate sõnade järgi eeldab kohalike peatuste taristu väljaehitamine riigi, kohalike omavalitsuste ja kogukondade koostööd juba praegu, et võimaldada inimeste liikumisharjumuste ja ootustega arvestav lahendus. Maakonnaplaneeringute käigus on Pärnumaal reisirongipeatustena kaardile kantud Kaisma, Tootsi, Kilksama, Pärnu ja Häädemeeste. Pealinna poolt tulles aga Ülemiste, Assaku, Luige, Saku, Kurtna, Kohila, Rapla ja Järvakandi. Ülemiste ja Pärnu saavad rahvusvaheliseks reisiterminaliks.
Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnutsi on põhimõtteline otsus tehtud, et kiirraudteel hakkavad liikuma regionaalrongidki ja nende tarbeks rajatakse kohalikud peatused. “Rahvusvaheline raudtee võib anda arengutõuke selle äärde jäävatele asulatele, aga see eeldab head liinivõrku, läbimõeldud taristut ja regulaarset rongiliiklust,” ütles Aas.
“Peale selle on tänapäevane elektrifitseeritud raudtee keskkonnaprojekt. Rail Baltic on elektrifitseeritud raudtee ja kui kaup liigub maanteelt ning inimesed autodest ja lennukitelt raudteele, on transpordi jälg keskkonnale märksa väiksem. Teisalt on analüüsikoht, kas kohalike peatuste rajamist oleks võimalik rahastada CO2 kvoodi müügist, Euroopa toetustest või teistest riigieelarvelistest allikatest,” selgitas Aas. “Kohalikud peatused tulevad, kuid peame jõudma kokkuleppele nende rahastuse suhtes.”
Hinnanguliselt läheb üks peatus maksma kaks miljonit eurot.
“Siin on kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel oluline roll rääkida kaasa ja anda põhiprojekti koostamiseks sisendit, et täpsustada kohalike peatuste asukohta ja seda, millist taristut kohalike elanike liikumisviiside parandamiseks tarvis on. Rail Balticu kohalikud peatused peavad arvestama nii piirkonna elanike ja majanduskeskkonna kui arenguplaanidega,” märkis Eesti linnade ja valdade liidu juht Tiit Terik.
RB Estonia juhi Riia Sillave ütlust mööda on Rail Balticu kevadel valminud käitamisplaani liiklusgraafikus arvestatud peale kiirete ekspressrongide iga päev kaheksa regionaalrongiga.
“Regionaalrong saab liikuda kuni 200 kilomeetrit tunnis, olles seega märksa parem liikumisvahend kui auto või buss,” lausus Sillave. “Kavandatud 11 kohalikku peatust meelitaks kindlasti maapiirkondadesse enam noori peresid ja ettevõtlust. Euroopa kogemus kinnitab, et nüüdisaegse raudtee lähedust peetakse elukeskkonda tuntavalt parandavaks teguriks.”
Majandus- ja taristuministri ettepanekul rajatakse Rail Balticu kohalikud peatused 2030. aastaks, et vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid. Rongiliikluse kui keskkonnahoidliku liikumisviisi prioriteetset arendamist näeb ette koostatav transpordi ja liikuvuse arengukava.
Rail Balticu raudtee võimaldab sõita kuni 249 kilomeetrit tunnis, regionaalrongide puhul kuni 200 ja kaubarongide puhul kuni 120 kilomeetrit tunnis.
/nginx/o/2023/01/25/15099457t1h6be9.png)