:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
/nginx/o/2019/08/30/12513826t1hae40.jpg)
Kui üldiselt teame sügisesest lindude rändest, siis tuleb välja, et ilmaradari piltide järgi lahkub osa tiivulisi Eestist juba praegu.
Salajased öised Eestist lahkujad jäid radaripildile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaagentuuri ilmateenistuse radarite põhiülesanne on edastada andmeid erinevatest õhukihtidest, kust saadud infot kasutavad sünoptikud ilmaprognooside koostamiseks. Tegelikult on radarite kasutusvõimalused laiemad: nende piltidelt on näha nii lendavate putukate parved kui ka rändlinnud.
Suur linnuränne saab Eesti kohal alguse juba augustikuise ööpimeduse varjus. Radarimonitorile jäävad märked lehelindudest, põõsalindudest ja teistest värvulistest – rändest, mis jätkub hommikuti suurtes kõrgustes ja jääb inimsilmale märkamatuks, kuid on tegelikult isendite arvu poolest kõige võimsam. Öisel rändamisel on omad eelised – siis jääb toiduotsinguks kogu valge aeg (kuigi kõik putuktoidulised ei rända öösiti). Mõistagi jäävad niimoodi radaripilti ka putukaparved: päeval ühes tõusvate õhuvoolude tekkega võib radaripildil märgata õhus lendavaid putukaid.
Keskkonnaagentuuri prognoosmudelite osakonna peaspetsialisti Tanel Voormansiku sõnutsi saame putukatel ja lindudel (ja sellel, et pildil kujutatud märked ei ole näiteks sademed) vahet teha tänu ilmaradaritelt saadavatele polarimeetrilistele andmetele. Mõlemal pildil on vasakul näha radari peegelduvuse näitaja. Sellelt näeme, et lindude puhul on peegelduvuse väärtus keskmiselt veidi suurem kui putukatel, aga vahe on üsna väike. Selget vahet aitab teha polarimeetrilistel andmetel põhinev diferentsiaalse peegelduvuse näitaja (differential reflectivity, lühend Zdr): lindude puhul on selle väärtused väiksemad ja üsna varieeruvad (variatsiooni põhjuseks elektromagnetlaine resonants), putukate korral on diferentsiaalne peegelduvus väga suur ja ühtlane.
Keskkonnaagentuur paigaldas eile Kabli linnujaama suure mõrdpüünise. Eluslooduse osakonna peaspetsialisti Meelis Leivitsa sõnade kohaselt on see võrkpüünis siiski teistsugustele lindudele – enamasti metsvärvuliste ja lühimaa-rändlindude püüdmiseks, kes pärast püünisesse sattumist rõngastatakse ja registrisse kantakse.
“Püünis on küll üles seatud, ent suuremaks rõngastamiseks läheb algaval nädalal,” rääkis Leivits Kablis ees seisvast tööst.
/nginx/o/2019/08/30/12513824t1h9585.jpg)
/nginx/o/2019/08/30/12513825t1hb5af.jpg)