Õhkrelvaga ründamine tõi karistuseks üldkasuliku töö kohustuse

Ründajal oli käepärast 4,5millimeetrise kaliibriga õhkrelv. Pilt on illustreeriv.

FOTO: Eero Vabamägi

Eelmisel nädalal otsustas Pärnu maakohus, et mullu sügisel tuttavat ähvardanud ja tema poole õhkrelvast tulistanud mehele piisab karistuseks üldkasulikust tööst.

Kahtlustuse kohaselt sõimas alkoholijoobes Janno eelmise aasta novembris tuttavat, keda süüdistas enda suhete purunemises. Mees ei piirdunud aga vaid sõnade kasutamisega: tal oli käepärast 4,5millimeetrise kaliibriga õhkrelv, millega esialgu viha alla sattunud tuttavat ähvardas. Siis tegi Janno voodis pikali olnu suunas kaks lasku, mille eest rünnaku ohvriks langenul õnnestus end tekiga kaitsta.

Seejärel sekkus tülisse Janno rünnatu ema, kes ütles ähvardajale, et too lõpetaks sellise käitumise. Selle peale suunas ähvardaja relva naise poole. Toimunu tõttu tundsid mõlemad kannatanud hirmu, ohtu elule ja tervisele. 

Kahtlustus esitatigi tapmise, tervisekahjustuse tekitamisega või suures ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest. Sellise teo eest võib karistada rahatrahvi või kuni aastase vangistusega, kui võib arvata ähvarduse täideviimist.

Tänavu augusti keskel taotles prokuratuur aga kriminaalmenetluse lõpetamist Janno suhtes. Prokurör taotles mehe kohustamist 100 tundi üldkasulikku töö sooritamiseks, samuti ähvardamiseks kasutatud relva konfiskeerimist. 

Kohtunik Teet Olvik leidiski, et taotlus kriminaalmenetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja rahuldas selle. Tegemist oli teise astme kuriteoga, Janno süü polnud suur ja asja vastu puudub avalik menetlushuvi. Samuti ei olnud mehel kehtivaid karistusi ja peale nimetatud teo ei ole ta toime pannud ühtegi kuritegu.

Sestap järeldas kohtunik, et ründaja tegi alustatud kriminaalmenetlusest omad järeldused: Janno on nii oma suhtumisega kuriteosse, mida ta väga kahetseb, kui ka oma käitumisega näidanud, et suudab õiguskuulekalt käituda kriminaalkaristuse rakendamiseta.

Tagasi üles