K, 5.10.2022

Septembri alguse ilm soosis suleliste öist rännet

Raido Keskküla
, veebilehe toimetaja
Septembri alguse ilm soosis suleliste öist rännet
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Kabli linnujaamas lindude rände uurimiseks üles seatud mõrdpüünis.
Kabli linnujaamas lindude rände uurimiseks üles seatud mõrdpüünis. Foto: Rein Nellis

51. hooaaega alustanud Kabli linnujaamas on suleliste sügisrände uurimiseks taas üles seatud 17 meetri kõrgune mõrdpüünis, kuhu sattunud väikelinnud saavad vaadeldud, kaalutud, rõngastatud ja andmebaasi kantud.

“Septembri esimesed viis päeva on olnud küllalt tuulised, samal ajal on enamasti valitsenud lõunakaarest puhuvad tuuled. Ööd on olnud enamasti tuulevaiksed ja selged, mis on soosinud öist rännet,” iseloomustas keskkonnaagnetuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Meelis Leivits esimese sügiskuu algust.

Leivitsa jutu järgi annab öiste rändude kohta kinnitust nii tabatud punarindade (33 isendit) kui pöialpoiste (125) arv.

“Pöialpoiste kohta tasub lisada, et tavapäraselt esinevad sellised püüginumbrid alles septembri teises pooles,” märkis Leivits. “Seega on võimalik, et pöialpoistel on olnud väga hea sigimisaasta ja tõenäoliselt kujuneb nende hooaja püügiarv märkimisväärseks.”

Ühtegi lääne-pöialpoissi pole Kabli linnujaamas siiani tabatud, kuid arvestades tänavu Eestis registreeritud pesitsusaegseid vaatlusi, võib Leivitsa sõnade kohaselt oodata lääne-pöialpoistegi sagedasemat esinemist sügisrändel, seega suuremat püügiarvu kui eelmistel aastatel.

Kasinalt on tabatud kaugrändureidki, nagu näiteks väike-põõsalind, pruunselg-põõsalind, lepalind, kadakatäks, salu-lehelind, aed-põõsalind, tiigi- ja kõrkja-roolind, väike-kärbsenäpp. Septembri esimese viie päevaga on rõnga jalga saanud 228 lindu, neile lisanduvad sinitihase taasleid, väike-lehelinnu korduspüük ja kaks tutt-tihase korduspüüki.

“Suure tõenäosusega ei tule sel hooajal saba- ega musttihase invasiooni,” tõdes Leivits. “Küll on märke sellest, et võib tulla väike-kirjurähni invasioon, sest tavapärasest arvukamalt liigub lõuna poole väike-kirjurähne. Vähemasti Edela-Eestis oli väike-kirjurähnidel üle aegade hea pesitsusaasta.”

Märksõnad
Tagasi üles