Suurprojektide tõttu on kaevandamislubade nõudlus suurenenud

Eelkõige on suurenenud nõudlus ehitusmaterjalide kaevandamise järele, mida võib seostada peale Rail Balticu ka teedeehitus- ja elamuarendusprojektidega.

FOTO: Ants Liigus

Rail Balticu trassi rajamine on Pärnu ja Harju maakonnas märkimisväärselt suurendanud huvi kaevandamise vastu, teatas keskkonnaamet. Kui ülemöödunud aastal andis amet 69 kaevandamisluba, siis tänavu on esimese kaheksa kuu jooksul antud või muudetud juba 52 luba ja huvi kaevandamise vastu jätkub.

Amet reguleerib kaevandamist lubadega, et tagada maavarade säästlik ja jätkusuutlik kasutamine ning leevendada kaevandamisega kaasnevat keskkonnamõju. Kui ajavahemikus 2013–2017 andis keskkonnaamet keskmiselt 66 kaevandamisluba aastas, siis mullu tõusis ettevõtjate huvi kaevandamise vastu märgatavalt: 2018. aastal anti juba 129 uut või muudetud kaevandamisluba. Tänavu on esimese kaheksa kuuga antud või muudetud 52 kaevandamisluba.

Suur osa neist annab õiguse kaevandada ehitusmaavarasid ehk liiva, kruusa või lubjakivi Pärnu- ja Harjumaal, mistõttu võib järeldada, et huvi kaevandamise vastu on tõusnud Rail Balticu trassi rajamise tõttu.

“Hoogustunud kaevandamine tekitab arusaadavalt küsimusi kohalikus kogukonnas. Seetõttu on vaja selgitada kaevandamisega kaasnevaid riske ja keskkonnaameti seatud nõudeid nende riskide vähendamiseks,” sõnas keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme.

“Meie jaoks on oluline hoida ja kaitsta kaevandamispiirkondi negatiivse keskkonnamõju eest,” lisas ta. “Seetõttu määramegi lubadesse ranged nõuded keskkonnahäiringute ennetamiseks ja vähendamiseks, näiteks veekaitseks ja müra leevendamiseks. Nõuete täitmine on kaevandajale kohustuslik.”

Eelkõige on suurenenud nõudlus ehitusmaterjalide kaevandamise järele, mida võib seostada peale Rail Balticu ka teedeehitus- ja elamuarendusprojektidega. Praegu kehtib Eestis 725 kaevandamisluba, enim on lube antud tee-ehitusega tegelevatele maanteeametile (32), AS-le TREV-2 Grupp (29) ja AS-le Eesti Teed (23). Märkimisväärne hulk kaevandamislube on ka arendajatel AS YIT Eesti (23) ja AS Tariston (20).

Samas leidub hulk kaevandamishuvilisi, kellele ei anta luba näiteks keskkonnapõhjuste või kohaliku omavalitsuse vastuseisu tõttu.

Keskkonnaameti spetsialistide töökoormus on ameti teatel tõusnud ka seetõttu, et aina rohkem on vaja kontrollida kaevandatud alade korrastamist. Nimelt paneb amet igale kaevandajale kohustuse kaevandamise käigus ala korrastada looduslikult ja tehnoloogiliselt sobivaks ning keskkonnale ohutuks. Sageli muudetakse endised karjäärid puhkealadeks, kus saab ujuda ja veesporti harrastada.

Eelmisel aastal korrastati keskkonnaameti tingimuste järgi viis ja üle-eelmisel aastal 18 endist karjääri. Kõige enam on endisi liiva- ja kruusakarjääre korrastatud Ida-Viru, Saare ja Lääne-Viru maakonnas, kus on varem toimunud rohkem kaevandamist.

Ehitusmaavarade kaevandamismahud Eetsis 2018. aastal.

FOTO: Tiit Rahe

Tagasi üles