Pärnu jõgi suunati Sindis kärestikule

Raadamisjärgne vaade Sindi paisule.

FOTO: Sander Hirvesaar

Aasta tagasi alustas keskkonnaagentuuri lepingupartner Sindis ehitustöödega, mille eesmärk oli lammutada Pärnu jõel asuv Sindi pais ja rajada selle asemele kärestik. Möödunud nädalal suunati jõgi valminud kärestikule.

“Kärestiku olulisim osa, madalvee voolusäng, on valmis ja jõgi suunati eelmisel reedel kärestikule. Veetase jões on küll madal ja töö alles pooleli, kuid juba praeguseks oleme saavutanud põhieesmärgi: kalade vaba ränne kärestikul on tagatud,” võttis senise töö kokku keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala pressiteate vahendusel.

2015. aastal alustas keskkonnaagentuur projekti “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine” elluviimist. Pärast täpselt aasta kestnud ehitust on tehniliselt keerukaim osa – madalvee voolusäng – valmis.

“Paisjärve asemel on nüüd kiirevooluline ja kärestikuline jõelõik, kus kalad saavad omatahtsi liikuda ning kanuu- ja süstamatkajatele peaks samuti elevust jaguma,” avaldas agentuuri projektijuht Külli Tammur. “Ka Sindi väliujula on valminud, aga tegevus ülejäänud kärestiku rajamiseks jätkub sama hooga. Sauga-poolse kärestikuosa loodame valmis saada aasta lõpuks.”

Pärnu jõgi suunati Sindi kärestikule.

FOTO: Sander Hirvesaar

Järgmine eesmärk on enne suurveeperioodi lõpetada võimalikult palju töid. Kevadise suurvee alanemise järel alustatakse kärestikust allavoolu kudealade rajamisega, luues piirkonnas kaladele veel paremad elu- ja kudetingimused. Kevadesse jäävad kõik haljastustööd ja ehitusala korrastamine.

Valmiva kärestiku tööpõhimõte on selline, et madalveeperioodil koondub kogu jõe vooluhulk Sindi-poolsesse madalvee voolusängi ja vooluhulga suurenedes hakkab jõgi kärestikku üle ujutama.

“Kärestik paistab praeguse vooluhulga kohta tarbetult massiivne, kuid selle ehitamisel arvestatakse, et Pärnu jõe vooluhulk erineb väga ja kärestikult peab läbi mahtuma ekstreemne kevadine suurvesi elamuid ja ettevõtteid üle ujutamata ning kaldaid kaasa kandmata,” kirjeldas Tammur Sindis avanevat vaatepilti.

Ehitustööde järel ning madalvee ajal näeb kärestik välja nagu suur kiviväli, kuid paari aastaga teeb loodus oma töö ja moodustub taimestik. “Kui tahta ette kujutada, milline võiks olla pilt Sindis mõne aasta pärast, vaadake kärestikust allavoolu jäävat jõekallast: pajud ja veetaimed leiavad kiiresti sobiva kasvukoha valmival kärestikul,” kinnitas projektijuht.

Sindi pais asus Pärnu jõe suudmest 14 kilomeetri kaugusel, olles vee-elustikule ületamatu ja blokeerides rändel olevatele kaladele 90 protsenti Pärnu jõestiku kude- ja elupaikadest. Olukord lahendatakse projektiga “Pärnu jõestiku elupaikade taastamine”.

Tagasi üles