Lukas: Rail Balticu Pärnu terminal rajatagu võidutöö alusel

Selline hakkab välja nägema Liivi tee ja Pärnu jõe lähedusse rajatav Rail Balticu reisijaterminal. Nagu võidutöö pealkiri “Water Strider” reedab, said arhitektid jaamahoonet kavandades ainest putukamaailmast. Foto: eskiis

Kultuuriminister Tõnis Lukas soovib, et Rail Balticu Pärnu terminali arhitektuurivõistlusel tunnustataks arhitektuuribüroo Pluss võitu, sest tegu on konkursil valitud parima ja nutikaima ruumilahendusega. Minister rõhutab, et peaeesmärk ei tohiks kunagi olla madalaim projekteerimishind. 

Ühtlasi palub Lukas majandus- ja taristuminister Taavi Aasale saadetud pöördumises majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) mitte asuda läbi rääkima ideekonkursil järgmiste auhinnatud kavandite esindajatega. “Läbirääkimiste ringi laiendamine Pärnu reisiterminali puhul ei veena, et leitakse parim ruumilahendus keerukale ülesandele, millel on märkimisväärne avalikkuse tähelepanu,” kirjutab ta. 

Nimelt leiab kultuuriminister, et kui projekteerimishinna üle hakatakse konkursi järel läbi rääkima suurema seltskonnaga, antakse sellega sõnum, et arhitektuurivõistluste eesmärk on leida odavaim pakkumine. Sellest kaotaks tema arvates Eesti ühiskond ja avalik ruum tervikuna.

“Selline pretsedent annaks löögi senisele arhitektuurivõistluste heale tavale, kuna Rail Baltic Eesti praktika tulemusel hägustuks võistluste põhimõtteline korraldus ja parimate ruumilahenduste elluviimine,” rõhutab Lukas.

“Palume arvestada, et seni on arhitektuurivõistlustel valitud parimat ja nutikamat ruumilahendust, mitte odavaimat visandi maksumust. Pikas perspektiivis võib nutikas lahendus olla riigile märksa kasulikum, isegi kui see nõuaks ettevalmistavas etapis veidi suuremat panust,” kinnitab Lukas oma pöördumises.

2014. aastal toimus Rail Balticu Pärnu reisiterminali rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille korraldas Pärnu linn koostöös MKMi ja Eesti arhitektide liiduga. Laekus 31 nõuetele vastavat tööd. Konkursi võitis arhitektuuribüroo Pluss ideekavand “Water Strider”. 

Võidutööga liikusid seejärel edasi nii Pärnu linnavalitsus kui ministeerium. Kuid hiljuti teatati Plussile, et peale nende kaasatakse kõnelustesse veel kaks ettevõtet: OÜ b210 ja AS Tari, mis said vastavalt teise ja kolmanda koha. Seejuures ei ole läbirääkimised arhitektuuribürooga Pluss nurjunud.

Arhitektide liit on seisukohal, et kõnealusel juhul pole õigust rääkida läbi teise ega kolmanda koha pälvinud töö autoritega.

Liidu teatel kehtib kogu Euroopas arhitektuurivõistlustel hea tava alustada läbirääkimisi just esikoha töö loojatega. Nimelt on nii Euroopa arhitektide nõukogu (ACE) kui rahvusvahelise arhitektide liidu (UIA) arhitektuurivõistluste korraldamise reeglistikus esmase eesmärgina kirjas võidutöö elluviimine.

Lukas toonitab samuti, et Eesti on 2018. aasta jaanuaris liitunud Davosi deklaratsiooniga, millega riik on endale võtnud kohustuse edendada ehituskultuuri. “Avalikest vahenditest rajatavate objektide puhul on meeles peetud arhitektuurivõistluste korraldamise vajadust ja võimalusi ning järgitud head tava, mis on välja kujunenud pikaajalise kogemuse najal,” märgib ta. 

Kultuuriministri sõnutsi on riik seadnud eesmärgi projekteerida kõik uued ühiskondlikud hooned avaliku arhitektuurikonkursiga ja vähempakkumise hankeid nende puhul enam ei korraldata. “Riigile on oluline ehitatud keskkonna ja avaliku ruumi kõrge kvaliteet,” kinnitab Lukas.