Ornitoloogiaühing nõuab Vangu karjääri keskkonnamõju hindamist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Metsis vajab püsielupaika ja mänguala ning liigub sellest mitme kilomeetri raadiuses.
Metsis vajab püsielupaika ja mänguala ning liigub sellest mitme kilomeetri raadiuses. Foto: Karl Adami

Osaühing Eesti Killustik himustab Saarde vallas Vangu liivamaardlat, mäeeraldis hõlmab veerandsada hektarit ja sellest võiks tsiviil- ja teedeehituse tarbeks aastani 2034 kaevandada üle poole miljoni kuupmeetri ehitus- ja täiteliiva. Kuigi ala naabrusse jäävad rangelt kaitstava metsise püsielupaigad, otsustas keskkonnaamet jätta keskkonnamõju hindamise algatamata. Sellega ei ole rahul Eesti ornitoloogiaühing (EOÜ), mis vaid­lustas keskkonnaameti 27. septembril sõnastatud otsuse, tuues peapõhjusena suure pildi ehk kuhjuvate mõjutegu­rite hinnangu puudumise keskkonnaameti antud eelhinnangus.

Seetõttu nõuab EOÜ Vangu liivamaardla Vangu liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotluse suhtes keskkonnamõju hindamise algatamist täis­mahus. Peale metsise elu­tingimuste halvenemise võib maardla avamine viia Vango turismitalu ja Kõveri puhkekeskuse kui kahe eduka maaturismiettevõtte tegevuse lõpetamiseni, sest vaikust ja rahu nautiv külastajaskond väheneb.

Ornitoloogiaühingu vaides on välja toodud põhjused, miks plaanitava karjääri kohta tuleb koostada keskkonna­mõju hinnang enne maardla avamist. Eelkõige on tulevase kaevandusala asukoha loodusväärtused inventeerimata. Seetõttu ei rahuldu ornitoloogid vaid kabinetiteadmistel põhineva lõppjäreldusega, et kaevandamine ei mõjuta looduslikku mitmekesisust ega taastumisvõimet.

Tagasi üles