Linn laseb aastas lammutada paar–kolm ebaseaduslikku väikeehitist

Väikeehitiste püstitamisel tuleb sekelduste vältimiseks pöörduda omavalitsuse poole. Foto: Kristjan Teedema

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond tuletab meelde, et vaba ehitustegevuse alla kuuluvate väikeehitiste nagu aiamaja, kõrvalhoone või kuuri püstitamisel tuleb igal juhul pöörduda omavalitsuse poole.

Pärnu linnavalitsuse pressiteenistuse teatel kannab omavalitsusega kooskõlastamata jäänud vaba ehitustegevuse tagajärgede eest vastutust kinnistuomanik. Tuleohutusnõudeid või planeeringuid eirav ehitis on ebaseaduslik. Kui puudusi kõrvaldada on võimatu, tuleb ebaseaduslik ehitis lammutada.

Pärnu linnas tuleb selliseid juhtumeid aastas ette paar–kolm.

Ehitusseadustiku järgi kuuluvad vaba ehitustegevuse alla elamu ja selle teenindamiseks vajalikud hooned, millel ehitisealust pinda kuni 20 ruutmeetrit ja kõrgust kuni viis meetrit. Nende rajamiseks ei ole vaja ehitusprojekti ega -luba, ent see ei tähenda  reeglivaba ehitamist, kuna vaba ehitustegevus peab olema kooskõlas üldplaneeringu, detailplaneeringu ja tuleohutusnõuetega.

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja Kaido Koppeli sõnutsi tõlgendavad inimesed „vaba ehitustegevuse“ mõistet oma äranägemise järgi.

„Kui ehitise jaoks ei ole selle suurusest tulenevalt tarvis taotleda ehitusluba või -teatist, siis kõigi ohutusnõuete ja planeeringutega peab ehitustegevus ikkagi kooskõlas olemas. Seda, kas see nii on, saab hinnata omavalitsus, millel on ülevaade konkreetses ehituspiirkonnas kehtivatest planeeringutest,“ selgitas Koppel.

Oma suva järgi ehitamine toob kaasa probleeme. Näiteks ei osata aiamaja või kuuri rajamisel arvestada tuleohutuskujaga. Tuleohutuskuja tähendab seda, et kahe hoone vahele peab jääma vähemalt kaheksa meetrit.

Samuti ei küsita aianurka abihoonet püsti pannes naabri arvamust. Vaba ehitustegevuse puhul seda kohustust küll ei ole, ent naabri teavitamine ja temaga arvestamine hoiab hiljem ära probleemid.

„Kui rajatav hoone on viis meetrit kõrge, mõjutab see suurel määral elu naaberkinnistul. Või kui näiteks ehitatava abihoone katuse kaldenurk on selline, et vihmavesi jookseb kõik naabri hoovi, on selge, et see ei ole heanaaberlik käitumine,“ märgib Koppel.

Muinsuskaitsealal oma aeda väikehoonet ehitades tuleb kinnistuomanikul taotleda muinsuskaitseameti luba. Miljööväärtuslikule alale rajatav ehitis peab lahenduselt sobima konkreetsesse piirkonda.

Maal aga tuleb inimestele vahel üllatusena, et veekoguäärne ala on ehituskeeluvöönd ja jõe või mere äärde ei tohi omavoliliselt isegi saunamajakest püsti panna.