:format(webp)/nginx/o/2019/10/22/12677631t1ha436.jpg)
/nginx/o/2019/12/13/12808877t1hc977.jpg)
Lõppemas on eri ametite ühisprojekt “500 kodu tuleohutuks”, kus päästeamet, päästekeskus, kohalik omavalitsus ja koduomanikud tegutsesid eesmärgi nimel muuta suur hulk kodusid tuleohutuks.
Pärnumaal süttinud hoonetes oli töökorras suitsuandur vaid igas kolmandas
Pärnumaa päästekomandod tegi Lääne päästekeskuse kommunikatsioonijuhi Maris Mooritsa teatel sel aastal 1950 kodunõustamist, mille vältel tuvastati puudu või korrektselt paigaldamata 559 suitsuandurit.
Päästeamet paigaldas 300 andurit ja seadis töökorda 100 olemasolevat. 159 korral lubas inimene ise suitsuanduri osta, üles panna või polnud mõttekas paigaldada klassikalist lahendust.
“Näiteks vajas kodu inimese erivajaduse tõttu erilahendust või otsustati inimese elukommete tõttu andurit uuesti mitte paigaldada, sest varem paigaldatud elupäästja oli maha võetud või rikutud,” selgitas Moorits.
Päästjad ei paigaldanud suitsuandurit, kui elanik seda ei soovinud, näiteks mitu inimest keeldus selle ülesseadmisest, paljud aga lubasid puuduva seadme või tühjaks saanud patarei ise soetada. Mõnes elamises lebas suitsuandur köögikapil, sest parasjagu oli toidutegu käsil ja andur oli sellest häälekalt märku andnud.
Põlengusse sattunud 46 hoones oli suitsuandurit 25 ehitises, seade töötas neist 17 majas ja kaheksas mitte.
Käesoleva aasta 11 kuuga on hoonete põlenguid Pärnumaal toimunud 58, neist 37 elamutes. 46 süttinud hoonet olid kasutuses, neist 25 ehitises leidus suitsuandur: 17 juhul see töötas ja kaheksal korral ei reageerinud tulekahjule.
Mullu toimus elamutes tulekahjusid 47, neist Pärnu linnas 26. Aastal 2017 oli viimane näitaja 18!
Kolmel eelneval aastal on Pärnumaal tuleõnnetuses elu jätnud kaks inimest aastas, üks linnas ja teine mõnes vallas. Ka sel aastal on tuli surmanud Pärnumaal juba kaks inimest.
Päästeameti eesmärk oli kaheaastase projektiga aidata inimestel kodu tuleohutumaks muuta ja seeläbi vähendada elumajade põlengute arvu. Projekti sihtrühma kuulusid eelkõige lasterikkad pered, puuetega inimesed ja üksi elavad eakad.
Abivajavate kodude nimekirja koostas päästeamet kodukülastuste andmete põhjal ja selle kinnitas kohalik omavalitsus.
“Projektiga tehti koostöös kohalike omavalitsustega kogu Eestis tuleohutuks sadu kodusid neil inimestel, kes end ise aidata ei saa,” rääkis päästeameti kommunikatsiooniosakonna nõunik Berit-Helena Lamp.
2019. aasta lõpuks saab läbi projekti “500 kodu tuleohutuks” esimene etapp, jätkutegevus korrastatud kodudes kestab 2022. aastani.
/nginx/o/2019/12/13/12808876t1h066f.jpg)