“Aktuaalne Pärnumaal”: ajakirjanikud ei leidnud koolivägivalla teemal ühist keelt

Pärnu abilinnapea Varje Tipp leiab, et koolivägivalla väljajuurimise nimel peaks pingutama kodudeski. Foto: Ants Liigus

Läinud nädalal Pärnu Postimehes avaldatud kaheküljeline artikkel õpilastevahelisest vägivallast Raeküla koolis tõusis jututeemaks ajalehe ja Tre Raadio ühissaates “Aktuaalne Pärnumaal”. Selles, kuidas suhtuda koolivägivalda, olid saatejuht Regina Jaakson ja külaline, ajalehe peatoimetaja Siiri Erala eri meelt.

Pärnu hariduse ja kultuuri abilinnapea Varje Tipp ei saanud saatesse tulla, kuid pani saatejuhile enne eetrit peetud telefonikõnes südamele edastada sõnum, et koolivägivalla väljajuurimise nimel peaks pingutama kodudeski.

Erala polnud abimeeri mõttega täielikult nõus, viidates, et nii riigis kui omavalitsustes on liialt levinud vastutuse veeretamine inimeste endi õlule. Seda nii turvalisuse, tervise kui nüüd siis hariduse valdkonnas. “Riik ootab, et emad-isad käiksid kaheksa tundi ärkveloleku ajast tööl. Oodatakse, et värsked emad-isad naaseksid võimalikult kiiresti tööturule. Kui mitu tundi päevas on laps lasteaias või koolis spetsialistide-õpetajate mõju all?” arutles Erala ja leidis, et haridusasutustel on lastele väga suur mõju.

Jaakson arvas, et koolivägivalla puhul võiks siiski lapsevanemate tegutsemisest abi olla. “Kui kodus ikkagi selgitada, mismoodi keegi ebameeldiva olukorra tõttu ennast tunneb, saab sellega mõne juhtumi ära hoida,” lausus ta.

Erala märkis seepeale, et tõepoolest ei jookse sedalaadi vestlused kellelgi mööda külge maha, kuid kool ja koolipidaja ei tohiks vastutust emadele-isadele veeretada. Eestis kehtiva põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi on just kooli ülesanne luua turvaline õpikeskkond.

Jaakson märkis Raeküla kooli puudutavale loole “Lapsevanemad: Sinikad ja verine nina on selles koolis tavalised” (PP 8.02) viidates, et kahjuks esineb koolivägivalda kõikides haridusasutustes. “Lasteaedades ilmselt vähem, sest seal on õpetajatel võimalust rohkem sekkuda, kuid kooliastmes … Ma kardan, et sellist kooli, kus ei oleks koolivägivalda, ei ole olemas. Sest inimesi ja nendevahelisi konflikte on lihtsalt nii palju,” tõdes saatejuht.

Erala avaldas, et lehetoimetusse jõudis pärast Raeküla kooli käsitlenud lugu samasugust tagasisidet. “Küsimus on põhjustes ja selles, mida lausega “Ah, seda on ju igal pool!” saavutada tahetakse,” ütles ta. Peatoimetaja arvates võib sellise suhtumise taga tunnetada soovi probleemi pisendada, selle lahendamist enda õlult ära või edasi lükata. Peale selle on niisugune hoiak ohtlik: koolivägivalda hakatakse võtma normaalsusena.