Pärnu linnavalitsuse ettevõtluse ja turismi spetsialistid arutasid koos toitlustusettevõtjatega uusi arenguideid igasügisesele Pärnu kohvikute nädalale.
Ajurünnakul otsiti Pärnu kohvikute nädalale uut hingamist
Linnavalitsuses toimunud kohtumisel osales paarkümmend väiksemat ja suuremat ettevõtjat nii linnast kui maalt. Ajurünnakuna korraldatud üritust juhtis Tartu ülikooli Pärnu kolledži turismiosakonna juhataja ning heaolu- ja spaateenuste ja disaini ja juhtimise programmijuht Liis Juust.
Kohtumise ajend oli nii linnavalitsuse kui ka kohvikupidajate tõdemus, et viiel aastal järjest oktoobris toimunud Pärnu kohvikute nädal senisel kujul enam ei tööta. Ettevõtmine vajab sisulisi muudatusi, kuid ürituse eesmärk peaks üldjoontes jääma samaks: meelitama madalhooajal pärnakaid kodust välja kohalikke kohti külastama ja andma külalistele põhjust Pärnusse tulekuks.
Et teemanädalale, -kuule või -nädalavahetusele uut hingamist ja edasimineku suundi leida, jagunesid ettevõtjad töörühmadesse ja nuputasid vastuseid küsimustele: millal võiks kohvikute üritus toimuda, mis oleks selle keskne idee, eesmärk, kandev sõnum, mis kasu saaks üritusel osalemisest klient, mis võiks olla iga osalejaasutuse panus ja kes võiks kuuluda ürituse korraldusmeeskonda?
Viie töörühma ideekorjel vormunud visioonide vahel ilmnes sarnasusi. Nii näiteks oldi enamasti nõus, et Pärnu söögikohtade külastatavuse tõstmiseks mõeldud üritus võiks toimuda oktoobris, kui ilma poolest kannataks veel väliüritusi teha. Samal ajal leiti, et hea aeg oleks november või aasta algus, mil nii kohalikke kui Pärnu külalisi liigub linnas veel vähem kui oktoobris.
Üsna ühel meelel oldi selleski, et peale kvaliteetse toidu ja joogi tuleks külastajatele muidki elamusi pakkuda. Olgu boonus siis näiteks baristade mõõduvõtt, kohvi ja tee serveerimise töötoad, kultuurilised ülesastumised, jutuõhtud ja loengud või hoopis ühiskokkamised profi juhendamisel. Leiti sedagi, et kohaliku toidu ning kohviku-, kohvi- ja teekultuuri propageerimise kõrval võiks pöörata suuremat tähelepanu teeninduskultuurilegi ning innustada külastajaid heal tasemel teenindust märkama ja kiitma.
Ühepäeva-, üheöö- või üheõhtukohvikute suhtes olid kõik päri: need sobivad kohvikuürituse iseloomuga väga hästi, pakuvad vaheldust ja võiks toimuda ka edaspidi. Ürituse kestuses ettevõtjate arvamus ei ühtinud: kohvikukampaania mõistlikuks pikkuseks peeti nii nädalavahetust, nädalat kui ka tervet kalendrikuud.
Pärnu kohvikute või ka laiemalt kohaliku toitlustusettevõtluse elavdamisele suunatud kampaania või üritusturunduse täpse sisu ja ülesehituse suhtes käisid ettevõtjad välja suure hulga ettepanekuid: nii üksteisega haakuvaid kui ka vastandlikke. Kui mõni pidas paremaks keskenduda kohvikuüritustel eeskätt kohalikule ja sihtida argiõhtuid, eelistaksid teised korraldada ettevõtmise nädalavahetusel ja keskenduda mujalt tulijale.
Kohvikute nädalaga kaasnevate sooduspakkumiste suhtes olid kohvikupidajad eri meelt. Leidus neid, kes arvasid, et odavpakkumistel ei ole mõtet, kuna need konkureerivad söögikohtade päevapakkumistega ega tasu end ära. Teisalt arvas nii mõnigi ettevõtja, et hinnatundlikumale külastajale on hind kõige olulisem argument, miks einestada kodust väljas.
Korralduses olid kohvikupidajad ühel nõul: üritus võiks toimuda projektijuhi eestvedamisel ja linnavalitsuse egiidi all.
Pärnu linnavalitsuse arenguteenistus plaanib ettevõtjatega kohvikute nädala teemal kohtumisi jätkata, et panna paika ürituse täpne ajakava, sisu ja kriteeriumid.