Riik arvab kaitse alt välja kolm Pärnumaa kaitseala

Lammimets. Foto: Henn Soodla

Riik arvab kaitse alt välja Pärnu maakonnas kolm uuendamata kaitsekorraga kaitseala: Marjalaid, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimets.

Alade looduskaitse alt väljaarvamisega kaotatakse seal kehtinud looduskaitselised piirangud. Elupaikade korral hinnatakse eelkõige seda, kas ala kaitse on vajalik elupaikade soodsa seisundi saavutamiseks või selle hoidmiseks.

Marjalaid asub Lääneranna vallas Nehatu külas. Kaitseala on moodustatud Lihula rajooni töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee 25. aprilli 1958. aasta otsusega. Objekt võeti kaitse alla kultuurilistel ja esteetilistel eesmärkidel kui kohaliku (rajooni) tähtsusega ala. Riikliku kaitse alla võeti ala 21. novembril 1984 Haapsalu rajooni rahvasaadikute nõukogu täitevkomitee otsusega kui botaanilise tähtsusega üksikobjekt. Marjalaid jääb tervikuna Lihula metskonna maaüksusele ja on seega kogu ulatuses riigimaal. Kaitseala on 2,02 hektari suurune.

Tõstamaa liigikaitseala asub Pärnu linnas Ermistu ja Pärakülas. Kaitseala on kaitse alla võetud Pärnu rajooni töörahva saadikute nõukogu täitevkomitee 12. septembri 1958 otsusega merikotka kaitseks. Tõstamaa liigikaitseala jääb Audru metskonna, Karuga-Tanni ja Audru metskonna maaüksusele. Kaitseala on 24,72 hektari suurune. 7,8 hektarit Tõstamaa liigikaitsealast jääb eramaale, ülejäänud 16,92 hektarit kuulub riigile.

Rannametsa jõe lammimets asub Saarde vallas Laiksaare külas. Ala on võetud kaitse alla Pärnu maakonnavalitsuse 12. juuli 1991 määrusega. Rannametsa jõe lammimets jääb Ojaääre, Laiksaare metskonna ja Laiksaare kontori maaüksusele. Kaitseala on 0,38 hektari suurune. Rannametsa jõe lammimetsast enamik asub eramaal, ülejäänud 0,02 hektarit jääb riigimaale. Rannametsa jõe lammimetsast moodustab põhikaardi kohaselt metsamaa umbes kaheksa protsenti ehk 0,03 hektarit, ülejäänud ala on lage rohumaa.

Marjalaiu, Tõstamaa liigikaitseala ja Rannametsa jõe lammimetsa kaitse alt väljaarvamisega arvatakse kaitse alt välja 18,96 hektarit riigimetsa.

Ükski nimetatud kaitsealadest ei jää Natura 2000 võrgustikku kuuluvale loodusalale, seega puuduvad seal erametsa toetustega seotud mõjud.