Eesti-Läti ühisprojekti käigus uuritakse Pärnu ja Salatsi jõge

Meelis Kalme
, reporter
Copy
Ühisprojektis võetakse Läti poolelt vaatluse alla Salatsi jõgi ja Eestist Pärnu oma (pildil). Mõlema veekogu kohta koostatakse arvutusmudel, mis võtab arvesse kogu inimese tekitatud fosfori ja lämmastiku mõju jõele.
Ühisprojektis võetakse Läti poolelt vaatluse alla Salatsi jõgi ja Eestist Pärnu oma (pildil). Mõlema veekogu kohta koostatakse arvutusmudel, mis võtab arvesse kogu inimese tekitatud fosfori ja lämmastiku mõju jõele. Foto: Mailiis Ollino

Eesti ja Läti ametiasutused ning teadlased algatasid sel suvel projekti, et ühtlustada merre suubuvate jõgede vee kvaliteedinõudeid. Jõgedest merre jõudvad fosfor ja lämmastik paneb meres vetikad vohama ja halvendab vee-elustiku olukorda ning seetõttu on plaanis jõuda ühisele arusaamale, et fosfori- ja lämmastikusisalduse piirnorm jõgedes oleks võrreldav.

Kogu Läänemeri ja kõik Eesti ja Läti merealad on kehvas seisus. Seda eeskätt liigse fosfori ja lämmastiku tõttu. Need on toitained, mis põhjustavad meres eutrofeerumist – väheneb vee läbipaistvus, taimestik vohab, sageneb toksiliste sinivetikate levik, kahaneb merevee hapnikusisaldus ning kogu vee-elustiku elu on seetõttu häiritud.

Kõik Läänemere riigid koostöös on võtnud ülesandeks merre jõudva fosfori ja lämmastiku sisaldust vähendada. Pea 87 protsenti lämmastikust ja 97 protsenti fosforist jõuab Liivi lahte just jõgede kaudu. Just seepärast nähakse merre suubuvates jõgedes võimalust saasteaineid vähendada.

Ent segadust tekitab riikide arusaam, kui palju fosforit ja lämmastikku üldse merre suubuvas jões võib olla, milline on puhas ja looduslik vesi ning kui suure osa võiksid moodustada inimese tekitatud saasteained. Riigiti nähakse jõgede looduslikku fosfori- ja lämmastikusisaldust erinevalt. Nii ka Eestis ja Lätis.

Kuna mõlemad on seotud Liivi lahega, ei saa see aga tunduvalt erineda. Kui see siiski erineb märkimisväärselt, tähendab, et kehtestatud on kas liiga ranged või leebed keskkonnanõuded võrreldes naaberriikidega. Just selles kavatsetaksegi selgusele jõuda.

Riigiti nähakse jõgede looduslikku fosfori- ja lämmastikusisaldust erinevalt. Nii ka Eestis ja Lätis.

Äsja alustatud ja plaanikohaselt tuleva aasta detsembris lõppevas ühisprojektis võetakse Läti poolelt vaatluse alla Salatsi ning Eestist Pärnu jõgi. Mõlema veekogu kohta koostatakse arvutusmudel, mis võtab arvesse kogu inimese tekitatud fosfori ja lämmastiku mõju jõele.

Teades sademete hulka, vee liikumise kiirust maismaal ja inimese tekitatud saasteainete hulka, saavad teadlased mudeliga välja arvutada, milline oleks jõevee kvaliteet inimese tekitatud saasteaineteta. See aga ongi oluline jõest merre kanduva vee looduslikkuse määramisel.

Teades aga seda, kui palju jõgedest merre saasteaineid tuleb, ja seda, milline peaks olema jõgede looduslik vee kvaliteet, saadakse täpsemat infot, kus ja milliste võtetega peab inimese tekitatud liigset fosforit ja lämmastikku ohjeldama.

Eesti ja Läti ühises projektis osalevad partneritena keskkonnaministeerium, Tallinna tehnikaülikool, Läti keskkonna-, geoloogia- ja meteoroloogiakeskused ning Burtnieki vald.

Projekti koguhind on 304 804 eurot. 85 protsenti tuleb Euroopa regionaalarengu fond Eesti-Läti Interreg-programmist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles