Tänavu esimese kuue kuuga on Pärnu maakonnas diagnoositud puuginakkus 51 korral, millest entsefaliiti nakatumise juhtumeid on olnud kaks.
Pärnumaal on puuginakkus avastatud 51 korral
Puukentsefaliit on viirushaigus, mida ei saa antibiootikumidega ravida ega ole ka viirusvastast preparaati. Sellesse nakatunud vajavad enamasti haiglaravi ja üks protsent põdejatest sureb. Entsefaliidi põdemisega tekib inimesel püsiv immuunsus selle haiguse vastu. Vastupidi borrelioosile, mida saab ennetada vaid puugihammustust vältides, on entsefaliidi vastu vaktsiin.
Puukborrelioos on bakteriaalne nakkus, mida ravitakse antibiootikumidega. Tavaliselt ei vaja nakatunud haiglaravi ja haigus ei ole eluohtlik, ent võib korduda, sest läbipõdemine ei tekita immuunsust. Selle tõve suhtes puudub vaktsiin.
Kogu Eestis on juuni lõpu seisuga leitud 486 puukborrelioosi juhtu. Entsefaliiti on riigis tänavu diagnoositud kümnel korral, kõige enam – neljal korral – Põlvamaal.
Terviseameti info põhjal tuvastatakse kõige rohkem puuginakkust Saare- ja Hiiumaal, mandril võib tervist kahjustava putukaga sagedamini kohtuda Pärnu, Tartu ja Harju maakonnas.
Tänavu mais valmis tervise arengu instituudil (TAI) puugiohtlikke piirkondi näitav kaart, mida elanikud saavad reaalajas täiendada. Veebilehel puugiinfo.ee tuleb märkida endalt või lemmikloomalt leitud puuk kaardile ja vastata mõnele küsimusele, näiteks millal ja kust puuk avastati.
Peale kaardile märkimise on võimalus anda oma panus Eesti teaduse heaks ja saata puuk instituudi puugipanka, kus viroloogialaboris hoitakse imetajate verest toituvaid parasiite, et teha eri analüüse, sealhulgas määrata haigusi.
Pärnumaalt on seni teada antud 577 puugist. Kampaania kestab suve lõpuni.