Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2023/11/17/15727610t1hb508.jpg)
/nginx/o/2009/01/16/118770t1hbca8.jpg)
Sindi linnavolikogu ei kinnitanud Sindi gümnaasiumi põhimääruse uut redaktsiooni, seega jäävad kõik venekeelsed klassid kooli alles ja kooli nimi muutmata.
Kaheksa volinikku tõstis käe muudatuste vastu, viis oli poolt ja üks erapooletu. Kuna kõik punktid tulid hääletusele koos, oldi kooli juurde kaugõppeosakonna avamise vastu, kuigi eraldi hääletades võinuks see punkt rohkem poolthääli koguda.
Küsimuse puhul, kas muuta Sindi gümnaasium Wöhrmanni-nimeliseks, tõusid volinike emotsioonid lakke. Kui haridus- ja kultuurikomisjon pooldas muudatusi, leidis eelarve- ja arengukomisjon, et teemat on vähe arutatud, ja oli seetõttu vastu.
Wöhrmann väärib kogu linna
Kooli direktor Ain Keerup põhjendas, et nimemuutmise eesmärk on luua senisest selgemaid seoseid kooli ja Sindi ajaloo vahel, et olla oma 171aastase hariduselu väärilised.
“Kui õpilased-õpetajad on nii soovinud, miks peaksime olema selle vastu?” võttis sõna haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Viivi Palmissaar.
Enne Keerupit Sindi kooli juhtinud volinik Mari Suurväli luges seepeale ette enda veetava Sindi haridusseltsingu rahvaküsitluse tulemused, mis vastupidi kooli õpilaste-õpetajate seas tehtud küsitluse omadele rääkisid nimemuutmise vastu.
“Igaüks paneb oma lapsele ise nime, aga Sindi kool on kõigi sintlaste laps. Me peame mõtlema põhjalikumalt, kuidas kooli mainet parandada,” leidis Suurväli.
Keerup seadis kahtluse alla haridusseltsingu küsitluse valimi ja sellegi, kas küsitletud vilistlased ja kunagised õpetajad olid nimemuutmise sisust küllaldaselt informeeritud.
Suurväli sõnas, et sama võiks ju siis küsida kooli tehtud küsitluse kohta.
Ühtlasi märkis Suurväli istungil, et ei pea õigeks loogikat, mille järgi kaugõppeosakonna loomine parandaks Sindi gümnaasiumi riigieksamitulemusi, kuid hiljem ütles Pärnu Postimehele, et kaugõppeosakond kui lisavõimalus oleks töölkäivaile või haridustee pooleli jätnud inimestele siiski vajalik.
Volinik Aleksander Kask kinnitas, et ei ole Wöhrmanni kui silmapaistva ettevõtja ja Sindi kujunemisel olulise tähtsusega tegelase väärtustamise vastu, kuid Wöhrmanni büst sobiks kooliõue asemel paremini linnaparki ja ta nimi võiks kuuluda kõigile sintlastele. Aasta tagasi ta selle ettepaneku eelarvearutlusel teinudki, kuid see lükatud kõrvale.
Venekeelne õpe jääb
“Ma olen isegi selle nime poolt. Kuid ma ei tea ühte olulist asja: kas sellega on nõus Wöhrmanni pärijad? Võib-olla hoopis määrime tema nime ära,” põhjendas Kask, miks ta hääletab vastu.
Direktor Keerup selgitas, et venekeelse õppe viimases astmes ehk 7.-9. klassis õpib praegu kaheksa ja tuleval aastal õpiks vaid seitse last, venekeelsesse 1. klassi on järgmisel aastal tulemas üks ja ülejärgmisel aastal mitte ühtegi last.
Lapsevanemad on küll seda meelt, et venekeelne 7.-9. klass tuleks säilitada, kuid omavalitsusele tähendaks see sadu tuhandeid kroone lisaraha, sest olgugi õpilasi vähe, aineõpetajaid tuleb palgal hoida.
Keerup märkis, et seda sammu ei tehtaks uisapäisa, vaid püütaks nooremate õpilaste eesti keele oskust tõsta, nii et neil oleks soovi korral võimalik jätkata kodulinna koolis eestikeelses õppes. Selleks suurendatakse algklassides eesti keele mahtu näiteks ringiõppena kolm korda nädalas.
Kool on toonud ühtlasi venekeelsed 1.-4. klassi eestikeelsetega kõrvuti samasse majja, et lapsed suhtleksid üksteisega mõlemas keeles.
Teine variant olnuks jätkata 7. klassist õppimist Pärnu linna koolis.
Koolijuhi väitel olid plaanitavad muudatused tingitud vajadusest kulusid kokku hoida.
Sindi linnapea Mati Mettus möönis, et linnal tuleb sel aastal esimest korda Sindi gümnaasiumi õpetajate töö tasustamisel peale maksta, sest riigi makstavast õpilaste pearahast ei tule välja.
Reaalselt tähendab see linnakassast üle 300 000kroonist summat, mis venekeelsete klasside arvu vähendamisel olnuks märksa väiksem.
Keerup pidas koolijuhina positiivseks otsust jätta venekeelsed 7.-9. klass alles. Samal ajal tähendab see tema väitel linnale vastutust, et kulud suudetaks katta, kuna seni on kokkuhoid tulnud ülejäänud pedagoogide arvelt, kellele kool ei taganud mullu ettenähtud 13. kuupalka.
