Mikk Pärnits selgitab, miks ta läks presidendiga kätlema roosas kleidis ja kõrgetel kontsadel

Siiri Erala
, peatoimetaja
Copy
Mikk Pärnits Eesti ajaloomuuseumis tseremoonial. 
Mikk Pärnits Eesti ajaloomuuseumis tseremoonial. Foto: Kuvatõmmis

Eile tunnustasid president Kersti Kaljulaid ja justiitsminister Raivo Aeg inimesi, kes on panustanud vägivallaennetusse. Mikk Pärnits kutsuti tseremoonial lavale Instagrami kampaania “See pole okei” algatamise eest. Auhinnasaaja astus kõnepulti ja riigiesindajate ette roosas minikleidis ja kõrge kontsaga platvormkingadel.

“Ma ei pannud ülikonda. Ülikond on mingis mõttes meeste raudrüü, selline kaitsevorm. Ülikonnas keskealine mees võib suust välja ajada uskumatuid asju ning inimesed usuvad ja kuulavad, suu ammuli. Ma otsustasin teha end haavatavaks, mõnitatavaks, naeruväärseks. Selliseks, millistena naisi tihti nähakse,” selgitas Pärnits oma Facebooki lehel.

Esireas vägivallaennetuse auhinna saajad, kelle seas lühikeste juuste, prillide ja roosa kleidiga pärnakas Mikk Pärnits. Ta pälvis tunnustuse sotsiaalmeediakampaania “See pole okei” algatamise eest.
Esireas vägivallaennetuse auhinna saajad, kelle seas lühikeste juuste, prillide ja roosa kleidiga pärnakas Mikk Pärnits. Ta pälvis tunnustuse sotsiaalmeediakampaania “See pole okei” algatamise eest. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Eesti ajaloomuuseumis tseremoonial ette kantud kõnes avaldas Pärnits, et Instagrami kontole “See pole okei” on jõudnud palju teateid pedofiiliast. “Nimelt on meile laekunud palju juhtumeid, kus lapsed kirjeldavad, kuidas vanad onukesed on nendega vahekorda astunud,” lausus ta.

Pärnits osutas, et Eesti seaduste järgi võib seksuaalsuhetesse astuda juba 14aastasega, isegi kui teine pool on 60aastane. “See soosib Eestis pedofiilia vohamist. Põhilised rünnakud naiste ja laste vastu toimuvad nende endi perekonnas. Tegu on tulitava tabuteemaga ning mul on ükskõik, kui ebamugavat tunnet sellest kuulmine ühiskonnas tekitada võib,” tõdes ta.

Auhinnasaajaid õnnitlenud president Kaljulaidki märkis, et iga teine vägivallakuritegu Eestis on perevägivallakuritegu, mullu registreeriti neid üle 4100. Kui riigipea viitas vajadusele parandada nende kuritegude menetlemist ja ohvrile abi pakkumise viise, pidas Pärnits vajalikuks seaduse kaitse tugevdamist. 

“Ehk oskavad Isamaa, Reformierakonna, Keskerakonna ja sotside fraktsioon seletada, miks meie ühiskonnas endiselt eksisteerivad seadusaugud, mis eiravad laste vastu suunatud seksuaalvägivalda,” pöördus auhinnasaaja parteide poole.

Pärnits pakkus põhjusena selle, et seadusi teevad mehed. “Seadusaugud tunduvad seal olevat lihtsalt seetõttu, et mehed ei suuda probleemi täiest ulatusest aru saada,” ütles ta, lisades, et pahatihti peidab nii-öelda traditsiooniline perekonnamudel endas vägivallapesa. 

“Praegu on seis selline, et traditsiooniline perekond on lapsele kõige ohtlikum koht ning seadused soosivad jätkuvalt vägistamiskultuuri. Võib eeldada, et pedofiiliaprobleem on Eesti Vabariigis šokeerivalt suur. See pomm on veel avalikult plahvatamata ja sellest saab meie riigi üks suurimaid avalikke häbiplekke. Seda põhjusel, et kõik aimasid, mis tegelikult toimub, aga keegi ei julgenud nii koledale probleemile vastu astuda. Räägin siinkohal poliitikutest, kellel on alati olnud võim süveneda ja seadusi muuta, kuid on need seni tegemata jätnud,” rääkis ta.
Copy
Tagasi üles