Eile õhtul allkirjastasid Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ning haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Robert Lippin koostööprotokolli, millega seati siht Pärnu täiskasvanute gümnaasiumi tegevuse lõpetamiseks ja et 2022. aasta 1. septembrist hakkab Pärnus kaug-üldharidusõpet pakkuma Pärnumaa kutsehariduskeskus.
Linn sõlmis ministeeriumiga kokkuleppe: täiskasvanute gümnaasium lõpetab ületuleval aastal tegevuse (10)
Koostööprotokoll ei tähenda siiski täiskasvanute gümnaasiumi lõplikku sulgemisotsust, kuna loa selleks peab andma veel linnavolikogu, kellele tehakse ettepanek 30. novembriks.
Pärnu linnavalitsuse meedianõuniku Teet Roosaare teatel moodustatakse ümberkorralduse tegemiseks, kutsehariduskeskuses õppetingimuste kujundamiseks, õppijatele info edastamiseks ja muude küsimuste lahendamiseks töörühm, kuhu kuuluvad täiskasvanute gümnaasiumi, kutsehariduskeskuse ja linnavalitsuse esindajad.
Täiskasvanute gümnaasiumi esindajad mainitud töögrupis on kooli direktor Karin Kurvits, õppejuht Kaire Jakobson ja õpetaja Eve Zekker.
Linnavalitsus ja ministeerium leppisid kokku koostöös täiskasvanute gümnaasiumi õpilaste üleviimisel kutsehariduskeskusesse, uute õppijate leidmisel ning täiskasvanud õppurite õppimisvõimaluste ja -tingimuste loomisel.
Linnavalitsuse teatel jätkub õppe üleviimisel siinsesse kutsehariduskeskusesse kaugõpe nii põhi- kui üldkeskhariduse tasemel, samuti paranevat õppijate võimalus osaleda soovi korral erialaõppes. Paindlike õppevormidega kaugõpe võimaldab täiskasvanutel töö kõrvalt haridust omandada.
Samuti põhjendab linnavalitsus haridusasutuse uude kohta viimist sellega, et kui praegu keskendutakse täiskasvanute gümnaasiumis üldainetele, võimaldab kutsehariduskeskusesse kolimine neil soovi korral omandada eri kutseoskusi.
“Õpilane ei pea omandama kogu eriala, vaid võib piirduda näiteks ainult kamina tegemisega. Samuti saab ta võtta eri kursusi, õppides näiteks põrandakattematerjali paigaldama, puitmööblit korrastama, torte valmistama,” selgitas Pärnu abilinnapea Varje Tipp.
Praktiliste oskuste omandamise võimaluse kõrval tõi linn esile kutsehariduskeskuse paremad õpitingimused. Õpilased saavad kasutada sööklat, kohvikut, autoremonditöökoda, juuksurisalongi ning kutsehariduskeskuses on õpilaskodu ja autokool.
“Töögrupp arutab läbi kõik ümberkorralduseks vajalikud detailid, et õpilastel oleks selge, mis neid ees ootab. Ka volikogul on kergem otsustada, kui asjad on enne läbi arutatud,” märkis Tipp.