Pühad rahvapärimuses: kombestik Tahma-Toomast kuni jõuluorikani

Jõulusokk, kes oli Lääne-Eestis eriti populaarne, tegi tempe. Lapsedki teavad, et sokk puskleb, mökitab, ajab tüdrukuid taga, pritsib vett vihast sabaga. Foto: Henn Soodla

Meie jõulukombestik muutub pidevalt: vahetuvad laulud ja värsid, mängud ja kaunistused

Rahvapärimusekspert Terje Puistaja tutvustab vanu kombeid, millega meie esivanemad kindlustasid konkreetse käitumise, ohverdamise, tõrjemaagia ja rituaalide abil perele hea käekäigu, tervise, jätkuva toidu, viljasaagi ja kaitse karjale. “Tänapäeva traditsioonis on samamoodi oluline roll jõuluootusel, lugude jutustamisel, peredes mängude mängimisel, kuusetoomisel, vanaemadest-vanaisadest jõuluvanadel,” lausub ta. “Ja lõpuks on lastel käes see aeg, mil nendega mängitakse.”

Puistaja lisab, et ka helendavad ekraanid võivad kuuluda tänapäeva kombestikku.

Muistne jõuluaeg vältas 21. detsembrist 6. jaanuarini, ­kohati küünlapäeva ehk 2. veebruarini. Jõuluettevalmistus algas 21. detsembril, toomapäeval: koristati, tehti valmis liha, leib, vorstid ja muud toidud. Pandi käima õlu. Tahma-Toomas hakkas külakorda käima perest perre kuni uue aasta hommikuni.