Korrakaitseteenistus tegi lume- ja jäätõrjega jänni jäänud pärnakatele päeva jooksul 36 märkust

Erakinnistuäärsete kõnniteede puhastamine ja vajadusel libedustõrje on ehitusseadustiku järgi Pärnus kinnistuomanike kohustus. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui Pärnu linna pargisiseste teede, bussiliiklusega tänavate ja suuremate kergliiklusteede libedus- ja lumetõrje eest kannab hoolt linn ning hooldusfirmad koristavad neis paigus lund pidevalt, siis erakinnistuäärsete kõnniteede puhastamine ja vajadusel libedustõrje on kinnistuomanike kohustus. See kohustus tuleneb ehitusseadustikust ning kehtib linnas, alevis ja alevikus.

Pärnu linnavalitsuse korrakaitseteenistuse juhataja Reet Salmu sõnutsi on pärnakad üldiselt tublid ja lükkavad lume kõnniteelt ära esimesel võimalusel.

“Kui päeva jooksul lumesaju ajal ei ole võimalik lund koristada, siis õhtul pärast tööd ja saju lõppu tuleks see igal juhul ära teha,” toonitas korrakaitseteenistuse juhataja.

Libedust tohib tõrjuda vaid graniitsõelmetega. Tuhka kasutada on keelatud ja maha ei tohi puistata ka liiva, sest liiv hakkab kevadel tolmama ning seda on keeruline maast kätte saada.

Samuti peavad kõnniteeäärsete majade omanikud vaatama üle katuseräästad. Seal rippuvad jääpurikad või varisemisohtlikult üle katuseserva küündiv paks lumevall tuleb ettevaatlikult kõrvaldada.

Kui kõnnitee on jäänud puhastamata, libedustõrje tegemata ja ohtlikud jääpurikad eemaldamata, võib kinnistuomanik leida postkastist korrakaitseteenistuse meeldetuletuse, kus palutakse teatises toodud puudused kiiremas korras likvideerida.

Eile väljastas korrakaitseteenistus Pärnu keskuslinnas kinnistuomanikele 36 sellist teatist. Kuna ööga pole palju lund juurde tulnud, on täna olukord märksa parem ja lõiguti puhastamata jalgteid linnapildis vähem.

Salmu sõnutsi ei ole korrakaitseteenistuse eesmärk kedagi trahvida, vaid tuletada inimestele meelde nende kohustusi.

“Meie eesmärk on tagada linnatänavatel kõigile ohutu liiklemine. Üldiselt kirjalikust meeldetuletusest või suusõnalisest vestlusest piisab ning inimesed teevad mõistliku aja jooksul vajaliku töö ära. Kui ei saa või ei jõua ise lund lükata, siis palutakse naabreid või lähedasi või kasutatakse tasulist teenust,” ütles Salmu.