Kinnisvaraturg õitseb viiruse kiuste: koroona-aasta oli varasematest edukamgi, tänavugi kerkivad Pärnus uued majad

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnutsi osutus mullu aktiivseks elamuturg. Foto: Urmas Luik

Mullu va­litsenud keerulisest majanduslikust olukorrast ja töötuse kasvust hoolimata oli ­kinnisvaras tegus, tehingurohke aasta. Prognooside järgi ei tohiks see äri vaibuda tänavugi.

Võrdlemisi kindel võib olla ­juba selles, et elu-, äri-, büroo- ja kaubanduspindu ehitatakse Pärnusse tänavugi. Kuigi mõnelegi tundub, et piir hakkab kätte jõudma, leidub ekspertide väitel uuele kinnisvarale siin kandis jätkuvalt turgu.

Kardetust parem aasta

Kinnisvarafirma Uus Maa suvepealinna Kuninga tänava büroo juhataja Feliks Krapp tunnistas, et mullune oli raske ja käive ­kahanes, kuid olukord osutus kardetust siiski paremaks: turg ei tardunud nagu näiteks 2009. aasta majanduskriisi aegu. Pigem jäid aktiivsus ja hinnad Krapi sõnutsi samaks või isegi veidi tõusid.

“Paljud, kes plaanisid kodu osta, võtsid nüüd aja maha ja valisid mõneks ajaks üüripinna,” avaldas Krapp. “Jätkuvalt toitis Pärnu üüriturgu maalt linna tulijate vool. Meile teadaolevalt kolib maakonnast aastas umbes 500 inimest Pärnusse kui kohalikku tõmbekeskusesse, sest siin leiab tööd.”

LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu arvates võib läinud aastat Pärnumaa kinnis­varaturul pidada suisa edukaks. “Tehingute arv kasvas aastaga kümme ja rahaline maht lige­male 20 protsenti,” märkis Saksing, tuues esile, et läinud aastal ­vahetas maakonnas omanikku ligi­kaudu 4500 objekti umbes 270 miljoni euro eest.

Saksing tõi näite, et kui Harjumaa kinnisvaraturul põhjustas koroonakriis languse, siis Pärnumaal turg kasvas. Tehingute arv ja rahaline maht kasvasid tema andmeil eeskätt kruntide, era­mute ja äripindade tõttu. Korteri­tehingute arv ja maht jäid nii Pärnus kui maakonnas enam-vähem samaks. Elamuturg osutus lõppenud aastal aga aktiivseks. “Oma töös nägime, et osteti kallimaid objekte ja sageli ilma laenuta,” avaldas Saksing.