Eesti pikim aerutamismaraton lükati maisse

Kui maiski osutub võistlemine võimatuks, toimub 11. kiirlaskumine hoopis praegusajale kohaselt hajutatud kujul.  Foto: Lilli Tölp

Mitmendat aastat Eesti pikima aerutamismaratoni tiitlit kandva ja mullu koroonaviiruse tõttu ära jäänud Türi–Tori kiirlaskumise meeskond teatas, et aprillis toimuma pidanud üritus tuleb siiski kuu võrra edasi lükata.

Sportliku klassifikatsiooni järgi esimese raskuskategooria ehk kõige kergema, Pärnu jõel toimuva populaarse maratoni meeskond avaldas, et kuna koroonapiirangute leevenemist näha ei ole, nihkub võistlus 8. maile.

“Loodetavasti on selleks ajaks nakkus taandunud ja piiranguid leevendatud. Vaadates, et loodus samuti kevadega praegu veel ei kiirusta, on ka siis Pärnu jões vett veel piisavalt, et kiiresti laskuda saame,” andsid korraldajad teada.

Kui maiski osutub võistlemine võimatuks, toimub 11. kiirlaskumine hoopis praegusajale kohaselt hajutatud kujul. Täpsema plaani selleks puhuks avaldavad eestvedajad siis, kui selle järele ilmneb vajadus.

Selgi aastal toimub kiirlaskumine kolmel distantsil. Rahvamatkajatele on mõeldud lühim, 47kilomeetrine sõit Kurgjalt Torisse. 78kilomeetrine põhidistants algab Veskisillalt ja lõpeb ka Toris. Üle-eelmisest aastast saavad julgemad maratoonarid mõõtu võtta praegu Eesti pikimal ehk 104 kilomeetri pikkusel aerutamismaratonilgi.

Süstadele, kanuudele ja aerulaudadele – laiemad alused võivad jõe iseloomust tingituna suurtesse raskustesse sattuda – mõeldud pikim rada algab Paidest ja lõpeb Sindi väliujulas. See tähendab, et hiljaaegu valminud Sindi tehiskärestik, kuhu aerutajad kõikjalt Eestist end proovile panema tulevad, ei jää rajale. Selle põhjus peitub korraldajate sõnutsi muu hulgas asjaolus, et üle 100 kilomeetri aerutamise järel ei ole mõistlik väsinud sõitjaid lõpetuseks niivõrd keerukale lõigule saata.