Tänavu on märja haua leidnud seitse kalastajat

Kahlamispükstega sügavasse vette minek võib saada saatuslikuks. Foto: Lilli Tölp

Kalapüügihooaeg on täies hoos, paraku on see toonud peale kalapüügirõõmu hulga traagilisi õnnetusi: aasta algusest praeguseni on elu jätnud seitse kalastajat.

Lääne-Eestis on uppunud viis kalameest, kellest kaks on hukkunud Saare- ja kolm Läänemaal. Põhjused on olnud väga erinevad. On juhtumeid, kus paat läks ümber ja vette kukkunud kalastaja alajahtus. “Mitmel juhul on kurva lõpuga kalapüügi põhjus peitunud alkoholi liigtarvitamises,” ütles päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets.

Samuti on saatuslikuks saanud kahlamispükstesse tunginud vesi. Tuleb arvestada, et madalas vees on need kalamehele väärt abilised, kuid sügavamal varitseb oht, et vesi võib kergemagi laine tõttu pükstesse sattuda, sinna jäänud õhu lukustada, jalad üles lükata ja pea ootamatult vee alla suruda. “Sellistes oludes on keha vee peal hoida ja omal jõul kaldale pääseda väga raske, kui mitte võimatu,” nentis Saaremets.

Võõras kohas ei oska inimene konkreetse veesilma looduslike eripäradega arvestada ja õnnetuseks piisab halvast juhusest.

Viktor Saaremets,

päästeameti ennetustöö osakonna juhataja

Ennetustöö osakonna juhataja paneb kõikidele kalastajatele südamele, et ülioluline on juba enne kalaleminekut veenduda oma ohutuses ja olla teadlik veekogu erisustest, seda eriti juhul, kui kalale minnakse harjumuspärasest paigast kaugemale. “Võõras kohas ei oska inimene konkreetse veesilma looduslike eripäradega arvestada ja õnnetuseks piisab halvast juhusest,” rõhutas Saaremets. Seega tasub pidada nõu kohalike kalameestega, kes veekogu iga nüanssi tunnevad. Samuti tuleb arvestada ilmaga ja tugeva tuule ja heitlike oludega jääda maale.

Peale põhjaliku eeltöö ei tohi unustada üldisi ettevaatusabinõusid: paadiga veele minnes olgu kindlasti seljas korrektselt kinnitatud päästevest. Arvestada tuleb aga sellega, et ilmad on olnud võrdlemisi jahedad, vesi on veel külm ja alajahtumiseks piisab kümmekonnast minutist.

Saaremets toonitas, et õnnetus võib tabada kõige vilunumat kalameestki. Ohutus algab igaühest endast ja hoolitseda tuleb selle eest, et õnnetuse juhtumise risk oleks tõesti madal. “Kindlasti tasub kalale minna kaaslasega, sest siis on lähedal seltsiline, kes saab appi rutata ja halvimast päästa,” soovitas Saaremets.

Kokku on tänavu uppunud 15 inimest.