Lahkus Eesti sõudmise grand old man
7. juuli 2021, 13:51
Täna öösel lahkus 88 aasta vanuselt taevastele järvedele-jõgedele Eesti sõudmise grand old man Mihkel Leppik – üks neist, kes pani aluse sõjajärgsele Eesti sõudmisele ja tulevastele medalisõitudele.
Leppik oli sündinud 1932. aastal Tallinnas. 1949. aasta kevadel kolis pere Järvamaalt Väinjärve vallast Vao külast Pärnu linna, Leppik vahetas Tallinna 2. keskkooli Pärnu 1. keskkooli vastu ja ratsutamisharrastus asendus Pärnus levinuima spordiala sõudmisega.
Leppik alustas sõudetreeninguid Pärnu Spartaki treeningugrupis Arnold Ebroki ja Erich-Wilhelm Seileri juhendamisel. Ta käis siis Pärnu 1. keskkooli 9. klassis. Toona tegutsesid sõudjad Pärnu jahtklubi juures.
1951. aastal alustas Leppik iseseisvat treeneritööd, seda küll põhitöö kõrvalt, olles artelli Kiir palgalehel. Kolme aasta pärast said tema õpilased Spartaku üleliidulistel meistrivõistlustel kõrgeid kohti. Juulis 1955 asus Leppik täiskohaga tööle spordiühingu Spartak Eesti vabariikliku nõukogu Pärnu velo-, suusa- ja sõudejaama vanemtreenerina. Pärast Spartaki kaotamist oli Leppik treener veel Pärnu Kalevi territoriaalnõukogu veespordijaamas, vanemtreener Pärnu Dünamos ja sõudeklubis Pärnu.
Leppiku kasvandike nimekiri on väga pikk. Poolesaja aasta jooksul on tema käe all treeninud üle 3000 noore. Sellesse nimistusse mahuvad maailma, Euroopa, NSV Liidu meistrid ja medaliomanikud, rääkimata Eesti meistritest ja võistkondlikest võitudest meistri- ja karikavõistlustel. NSV Liidu meistrivõistlustel ja rahvaste spartakiaadidel on Leppiku õpilased võitnud 12 kuld-, 13 hõbe- ja 21 pronksmedalit, samuti on arvukalt toodud medaleid NSV Liidu juunioride ja noorte meistrivõistlustelt.
Leppiku kasvandikest on silmapaistvamad Jüri Jaanson, Aino Pajusalu, Tiit Helmja, Tõnu Endrekson, Evi Lepik, Märt Lelle, Roman Lutoškin, Merle Morrisson, Rita Maier, Marika Mölder, Juhan Paalo, Pille Paavel, Ahto Pilisner, Jüri Reimann, Toomas Rapp, Peeter Sonntak, Rein Sonntak, Silver Sonntak, Arvo Strikholm, Priit Tasane, Kai Turban, Ulvi Valmet, Mati Villsaar, Tarmo Virkus.
Leppik on ehitanud Pärnusse kaks sõudebaasi, mõlemad Rääma tänavale, Õuna ja Kuu tänava vahelisele jõeäärsele maa-alale. Neist esimese rajamist alustas ta 1952. aastal, kui senini vabariiklikus alluvuses olnud jahtklubi anti üle Pärnu Kalevile ning Spartaku sõudjad jäid ilma klubiruumidest ja paadihoidmise võimalustest. Teist korda 1961. aastal pärast Spartaki likvideerimist ja seltsile kuulunud sõudebaasi üleandmist Kalevile. Pärast järjekordse klubihoone valmimist jätkas Leppik oma õpilastega Dünamo värvides. Leppiku osalusel rajati 1981. aastal Mäe tänavale sisesõudebassein.
Leppikut on tunnustatud nii Eesti NSV kui NSV Liidu teenelise treeneri tiitliga. 1989. ja 1990. aastal valiti ta Eesti aasta treeneriks. 1994. aastal teenis ta Pärnu linna vapimärgi. 2005. aastal pälvis ta presidendilt Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.
2005. aastal sai Leppik Eesti Vabariigi spordi elutööpreemia. 2009. aastal tunnustati Leppikut Eesti Olümpiakomitee teenetemärgiga. Sõudeklubi Pärnu ristis 2002. aasta oktoobris Leppiku 70. sünnipäeva auks Itaalia firma Filippi uue kaheksapaadi Mihkliks. Pärnu spordiliit andis talle 20. sajandi parima treeneri tiitli.