Koloneli elukäik täienes tema pilotka looga

Silvia Paluoja
, vabakutseline ajakirjanik
Copy
Audru lahingus langenud kolonel Viktor-Johannes Koerni mälestuskivi juures seisid auvalves kaitseliitlasad.
Audru lahingus langenud kolonel Viktor-Johannes Koerni mälestuskivi juures seisid auvalves kaitseliitlasad. Foto: Silvia Paluoja

Küpse rukki põllud laiusid 80 aastat tagasi paigas, kus nüüd jääb sirge liiklustiheda maantee äärse võseriku varju mälestuskivi, mis püstitati Audru lahingus 19. juulil 1941 langenud koloneli, Pärnu Omakaitse ülema Viktor-Johannes Koerni auks. Eile õhtul seisid mälestustähise juures auvalves Kaitseliidu Pärnumaa maleva Soontagana malevkonna mehed, toimuvat meenutusüritust jälgis 30 inimese ringis, muusikalise sissejuhatuse tegi duo Jaan Krinal ja Priit Kask.

Sellest, kuidas arenesid suvesõja sündmused ning säilinud kirjelduste järgi paiknesid eestlaste Pärnu Omakaitse, sakslaste Wehrmachti ja Tallinna hävituspataljoni võitlejad, andis ülevaate Kaitseliidu Pärnumaa maleva ajaloopealik Mehis Born. Pärnu tagasivõtmine punaste poolt oli juba ette ära vormistatud, kuid läks teisiti ning eri andmetel ulatusid hävituspataljonlaste kaotused Audru lahingus 111–130 hukkununi. Sakslased kaotasid väidetavalt kuus meest, eestlased jäid esimeses maailmasõjas ja vabadussõjas vaprust üles näidanud kolonel Koernita.

Narva elukohaga Koern pääses juuniküüditamisest, olles kalakombinaadis lihttööline. Tema perest saatsid punavõimud Siberisse abikaasa Olga ja poeg Viktori, kes naasid alles 1958. aastal. Tütar Lydial õnnestus pageda läände, mälestusena isast kaasas tema kuuliauguga peakate ning Kaitseliidu ja Omakaitse käeside. Eesti sõjahaudade hoolde liidu tegevdirektori Tiina Tojaku jutu järgi on need koloneli tütre kaudu jõudnud ajaloomuuseumi. Sõjaolukorras oli Audru lahingus ainsa eestalsena langenud koloneli matmisega nii kiire, et tütar ei jõudnud koju leinariideidki selga panema, vaid oli isa muldasängitamisel suvekleidis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles