Eksperdid soovitavad koroona vastu süstida juba viieaastasi lapsi

Kui seni sai koroonaviiruse vastu kaitsepookida lasta vähemalt 12aastasi lapsi, siis aasta lõpus laieneb see võimalus noorematelegi. Pildil vaktsineeritakse Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilast. Foto: Jüri Looring

Kui seni oli võimalus pärgviiruse vastu vaktsineerida alates 12 eluaastast, siis aasta lõpust saab lasta kaitsesüstida ka viie- kuni 11aastasi lapsi.

Nimelt andis Euroopa ravimiameti inimravimite komitee 25. novembril heakskiidu, laiendamaks pärgviiruse vastase vaktsiini Comirnaty müügiloa näidustust viie- kuni 11aastaste laste suhtes. Tänasel terviseameti pressikonverentsil avaldati, et vaktsiin peaks Eestisse jõudma aasta lõpus.

Riikliku immunoprofülaktika eksperdikomisjoni liige ja perearst Marje Oona märkis, et uuringud on kinnitanud vaktsineerimise tõhusust kõigis earühmades, sealhulgas lastel tõhus, aidates vähendada nii nakatumist kui haigestumist. “Seepärast soovitavad eksperdid lapsevanematel kasutada aasta lõpus avanevat viie- kuni 11aastaste vaktsineerimise võimalust, et vähendada COVID-19sse haigestumise, raske haiguskulu ja tüsistuste riski selles vanuses lastel ja pidurdada koroonaviiruse levikut lastekollektiivides ja lähikondsete seas,” ütles Oona.

Kuni 11aastaste laste puhul on vaktsiinikogus väiksem kui vanemas vanuserühmas ja vaktsiin manustatakse kahe süstina. Eksperdikomisjon soovitab manustada kaks doosi kuuenädalase vahega. Sama intervalliga manustatakse Pfizer/BioNTech Comirnaty vaktsiini Eestis üle 12aastastelegi.

COVIDi läbipõdenud lapsi soovitavad eksperdid vaktsineerida samamoodi täiskasvanutega ühe doosiga, kui tervenemist on möödas kuus kuud.

Kõige tavalisemad kõrvalnähud viie- kuni 11aastastel sarnanesid noortel täiskasvanutel ilmnenutega: süstekoha valu, väsimus, peavalu, süstekoha punetus ja paistetus, lihasvalu ja külmavärinad. Loetletud nähud on eksperdikomisjoni hinnangul tavaliselt leebed või mõõdukad ja mööduvad mõne päevaga.

Terviseameti Lääne regiooni juht Kadri Juhkam avaldas, et nooremate laste kaitsesüstimine langetaks nakatumise taset õppeasutustes, mis omakorda vähendaks peresisest nakatumist. “Kuigi ka vaktsineeritud inimesed võivad nakatuda, siis enamasti ei teki neil sümptomeid või on need kerged,” tõdes Juhkam. “See tähendab, et nende nakkusohtlikuse tase on madalam kui vaktsineerimata inimestel.”

Pärnumaal jälgib terviseamet üheksat kollet, millest kaks on õppeasutustes: koolis ja lasteaias. Veel on kodumaakonnas kolded hooldekodudes ja peredes. Enim leidub aga töökohakoldeid.