President Karis haridusjuhtide aastakonverentsil: Teekond targa rahvani käib kooli kaudu

President Alar Karis pidas Pärnus haridusjuhtide konverentsil kõne noorte tuleviku ja hariduse teemal. Foto: MATTIAS TAMMET

Eile pidas Eesti Vabariigi president Alar Karis Pärnus haridusjuhtide aastakonverentsil kõne hariduse arengusuundade ja noore tuleviku kohta. Riigipea keskendus pandeemia õppetundidele, mis osutasid vajadusele muuta hariduse andmine paindlikumaks, ja vaimse tervise muredele, mida kriis võimendas.

President tõi konverentsil kõneldes esile, et koolihariduse puhul ei ole kaalul midagi vähemat kui riigi ja kogu planeedi tulevik. “Meie eesmärk peab olema tark ja haritud rahvas ning teekond targa rahvani käib kooli kaudu. Needsamad kriisid, mis meie ühiskonda praegu oma küünte vahel hoiavad, iseloomustavad hästi, milleks peame suutma noori ette valmistada,” rääkis Karis.

Riigipea arvetes tuleb õppida koolis teadmisi kombineerima ja rohkem lõimima omavahel õppeaineid, formaal- ja huviharidust, kooli ja kogukonda. “See valmistab noort paremini ette nendeks probleemideks ja olukordadeks, mis teda tegelikus elus ees ootavad,” selgitas Karis. “Kriiside korral tuleb osata eri ainete teadmisi kombineerida.”

Mulle tundub, et õppimine hinde ja eksami pärast on kui kandideerimine valimistel ainult häälte arvu taga ajades.

Presidendi arvates tuleks pöörata tähelepanu õpikeskkonnalegi: kas see motiveerib end arendama? “Äsja puhkenud arutelu üheksanda klassi lõpueksami lävendi üle on ühtlasi vaidlus selle üle, mis paneb noort õppima. Kui usume, et noori ei saa muudmoodi motiveerida kui hirmutamisega eksamil läbi kukkuda, kas ei tasu ehk sealt otsida põhjusi, miks liiga palju poisse langeb koolist välja või miks põhikooli loodusainete tundides kipuvad tuhmuma särasilmad. Või miks püüdlikud kipuvad hilisemas elus läbi põlema?” arutles Karis.

“Mulle tundub, et õppimine hinde ja eksami pärast on kui kandideerimine valimistel ainult häälte arvu taga ajades. Nagu valimised on poliitikule verstapost, mis annab hinnangu tema tegevusele, on eksam õppijale vajalik, et saada pilt, mida ta teab hästi, milles peab aga veel pingutama. Kui valimistel häälte kogumisest saab eesmärk omaette, võibki juhtuda, et meid pääsevad juhtima need, kelle vaated sõltuvad sellest, kustpoolt tuul parasjagu rohkem hääli toob, mitte ehtne mure riigi ega selle kodanike heaolu pärast,” tõdes riigipea.

Eesti president peab oluliseks rakendada hariduses kriisi antud õppetunde. Foto: Mattias Tammet

Hariduse tulevikku silmas pidades tuleks Karise hinnangul teha järeldused pandeemiast saadud õppetundidest, et hariduse andmist paindlikumalt korraldada. “Kriis oleks raisku lastud, kui pöörduksime tagasi täpselt samade harjumuste juurde, mis olid enne viiruse pealetungi. Distantsõppe kogemus ja selle esitatud nõudmised nügisid õpetajaid selles suunas, kuhu ühiskond on tervikuna juba pikemat aega liikunud,” sedastas riigipea. “Õpetajate hinnangul andis distantsõpe varasemast enam võimalusi märgata õpilaste tugevaid ja nõrku külgi ning seeläbi kohendada õppeprotsessi individuaalsete vajaduste järgi.”

Karis soovitab koolidel edaspidigi regulaarselt teha e-õppe päevi.

Samuti peatus president oma kõnes noorte vaimse tervisel ja märkis, et keerukad ajad on toonud selle probleemid esile määral, mis nõuab kõigi aktiivset tegutsemist. “Koolis on inimesed, kes oskavad märgata ja anda esmast tuge. Olgu õpetajad, kes läbivad regulaarselt vaimse tervise esmaabi koolitusi, või õpilasnõustajad või hoopis kooliõed,” lausus president Karis.

“Ärgem unustagem ka õpetajaid, eriti alustavaid õpetajaid! Niigi kasvavas pedagoogide põuas ei saa me lubada nende läbipõletamist,” lisas riigipea.

Karis rõhutas veel, et uni on üks tähtsamaid vaimse tervise vitamiine. “Alustagem koolipäeva teismelistele pisut hiljem – nende endi huvides! Need otsused on koolide endi kätes,” soovitas ta.