Siinne kriisikomisjon valmistus kriisiks juba enne sõda

Lääne regionaalse kriisikomisjoni juht Heiki Soodla tõdes, et probleemide lahendamine algab igast ­inimesest endast, tema teadmiste, oskuste ja käitumise tasemest. Foto: Mailiis Ollino

Juba enne seda, kui Venemaa Ukrainat ründas, asus Lääne regionaalne kriisikomisjon valmis­tuma siis veel võimaliku agressiooni ohtudeks siinsele elule. Nagu märkis kriisikomisjoni ja Lääne pääste­keskuse juht Heiki Soodla, on kriisiks valmistumine sellega hakkamasaamisel pool võitu.

Soodla tõdes, et praegune sõda mõjutab meidki. Kuidas täpsemalt, on raske ennustada, see oleneb agressor Venemaa edasistest käikudest. Kind­lasti mõjutavad meie majandust Venemaa praegusele režiimile kehtestatud sanktsioonid. Võimalikud on elu­tähtsate teenuste ajutised katkestused küberrünnakute tagajärjel. Küll aga usub Soodla, et meie inimesed saavad kriisidega hästi hakkama, kui nad on selleks valmistunud.

“Nüüd on kindlasti tagumine aeg vaadata üle kodused kriisivarud ja tagada endale ja lähedastele seitsme päeva toiduvaru, mida pidevalt tarbimise ringluses hoida,” lausus Soodla.

Lääne regionaalne kriisikomisjon on julgeoleku teemasid arutanud neljal istungil, alustasite juba enne seda, kui Venemaa Ukrainat ründas. Niisiis aima­site, et läheb sõjaks?

Kogu Euroopa ajakirjandus ja USA luure lõid juba varakult häirekella, et Ukrainas on midagi tõsist juhtumas. Me ei saanud siingi (Eestis, toim) ­passiivseks jääda ja oodata, kuni kriis otseselt kohale jõuab.

Alustasime julgeoleku briifi (lähteülesannete, toim) ja operatiivseid tegevusi vajavate küsimuste aktiivset käsitlemist kriisikomisjonides veebruari alguses. Igal aastal oleme plaanilistel regionaalsete kriisikomisjonide is­tungitel elanikkonnakaitse teemasid käsitlenud pidevalt, aga nüüd võtsime olulised teemad kiirkorras taas ette ja viisime üksteist – ametkonnad ja omavalitsused – ühtsesse infovälja.

Istungitel oleme käsitlenud hetkeolukorra ülevaateid ja prognoose ning sellega kaasnevaid mõjusid ühiskonna toimimisele. Tähtis on see, et inimesed saaksid kriisidega hakkama ja riik näeks ette toetuskohad ja -võimalused inimeste abistamiseks.

Peaministergi nimetas olukorda, mis Ukraina regioonis (enne sõda, toim) toimus, Euroopa viimase 30 aasta suurimaks julgeolekuohuks. Nüüd teame, et see oht realiseerus.

Meie teadmiste põhjal pole ette ­näha otsest sõjalist sissetungi Eestisse, aga Ukraina sõja mõjud ulatuvad meie inimesteni kindlasti. Kindlasti on suur proovikivi massilise sisserände ja sõjapõgenike küsimustega tegelemine ja elutähtsate teenuste toimekindluse tagamine.

Mida te täpsemalt nendel neljal kriisikomisjoni istungil arutanud olete?

Oleme käsitlenud energiakriisi varjupooli ja varustuskindlust ning vaadanud üle ohukohad, millega kõik ametkonnad ja omavalitsused peavad kriisi eskaleerudes arvestama.