Ametnikud ootavad teateid ohtlikest ehitistest

Mullu korraldatud kampaania käigus anti teada 215 potentsiaalselt ohtlikust ehitisest. Foto: Ants Liigus

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) veebilehe kaudu on nüüdsest võimalik ohtlike ehitiste asukohti edastada positsioneerimise kaudu.

Eelmisel suvel korraldas TTJA kampaania “Märka ohtlikku ehitist”, mille käigus andsid tähelepanelikud kodanikud ametile teada 215 potentsiaalselt ohtlikust ehitisest. Praeguseks on amet jõudnud neist 80 puhul teostada paikvaatluse ning töö jätkub.

Kuivõrd projekt oli edukas, otsustas TTJA teavitusvormi käivitada alaliselt. Nüüdsest on võimalik veebivormi kaudu edastada ehitise koordinaadidki ehk end positsioneerida.

Varem sai ametile ohtlikust ehitisest teada anda vaid aadressi käsitsi sisestades.

“2021. aasta kampaania ajal saime tagasisidet, et tihtipeale võib ehitis või ohtlik objekt asuda piirkonnas, kus aadressi on raske tuvastada või puudub see täielikult,” märkis TTJA ehitus- ja raudteeosakonna juhataja Kati Tamtik. “Seetõttu on nüüdseks lisandunud veebivormile võimalus lisada kaardilt asukoht just sellel hetkel, mil inimene ohtliku ehitise juures viibib.”

TTJA kutsub selgi aastal kõiki üles nii enda kodukohas kui suvisel Eestimaal ringi liikudes märkama ohtlikke ehitisi ja neist kodulehe veebivormi kaudu teada andma. Enne positsioneerimist tasub üle kontrollida seadme asukoha jagamise seaded.

Juhul kui mingil põhjusel ei õnnestu veebivormi täita, saab info edastada ka e-kirjana aadressil [e-mail].

Ehitised, mille kohta TTJA soovib teavitusi saada
 

• Varisemistunnustega hooned, müürid, tugiseinad ehk ehitised, mille puhul tekib kahtlus, et need hakkavad varisema, aga samuti hooned, mis on juba osaliselt varisenud ja mille uksed-aknad on avatud ning ligipääs hoonesse ei ole takistatud.
• Ohukahtlusega rõdupiirded või muud hoonete väljaulatuvad osad, mille puhul tundub, et lähiajal võib toimuda varing.
• Katmata kaevud ja muud sügavad augud, kuhu on oht sisse kukkuda.
• Nõukogudeaegsed laste mänguväljakud, mida ei ole korrapäraselt hooldatud ning millel võivad olla liiga kitsad redelipulkade vahed või teravad servad või mis on lihtsalt katki.
• Muud ohtlikud ehitised, kuhu on kõrvalisel isikul lihtne sattuda ja kus on vigastamise oht (näiteks teravad servad, sh lahtised plekid, katkised klaasid, kõrguses liikumine ilma piireteta, lahtised redelid või trepid).