Naiskodukaitsjate sünnipäev algas seentega

Naiskodukaitse taasloomise aastapäev algas organisatsiooni liikmetele Pernova loodusmaja õuetelgis vast avatud seenenäituse külastamisega. Foto: Silvia Paluoja

Millised seened korvi panna ja miks oma mükoloogide koostatud teatmikud erinevad tõlgitutest, selgitas Tartu ülikooli loodusmuuseumi loodushariduse koordinaator Külli Kalamees-Pani kuulajaile. Hariva loengu auditooriumi moodustasid naiskodukaitsjad, kes alustasid organisatsiooni taasloomise 31. aastapäeva pidamist Pernova loodusmajas ja vaatasid õuetelgis äsja avatud seenenäitust.

Lektor Külli Kalamees-Pani isa Kuulo Kalamees on tuntud seeneteadlasena koostanud mitu käsiraamatut, mida kohapeal sai sirvida. Kõneleja jutu järgi kasvab Eestis üle 7000 seeneliigi ja korilane peab veenduma, et tema korvi saavad neist vaid söödavad. Lisades, et tõlgitud käsiraamatutes on söödamatuks märgitud needki, mida toiduks tarvitamise eel tuleb kupatada, ja tõmmuriisikas ehk rahvakeeles seaseen on taas söödavaks tunnistatud.

"Tänavu on seeni vähe, aga valgeid kärbseseeni palju," tõi ala asjatundja, Tartu loodusmuuseumi töötaja Külli Kalamees-Pani esile selle sügise iseärasuse. Foto: Silvia Paluoja

Mõtlema pani lektori vastus küsimusele, kuidas lageraie mõjutab seente liigirikkust.

“Lageraielangile istutatud mets kasvab seenemetsaks 30 aastaga,” vastas Kalamees-Pani.

Punapöörde järel keelustatud Naiskodukaitse taasloodi 20. septembril 1991 Tartus, sestap jätkus Pärnumaa ringkonna tähtpäevaüritus Pikas tänavas Kaitseliidu ajaloolises hoones lähiaja tegevuse arutamise ja tordisöömisega. Riigikaitsesse on naiskodukaitsjana kaasatud üle 3600 naise, neist ligemale 200 Pärnumaal.