Staarkukk asendub buldooseritega

Ühel ümberkaudsetest elanikest ajas Pernova loodusmaja õuelt pidevalt kostev kukeleegutamine kopsu üle maksa. Nii hakkas ta kuldharja vastu allkirju koguma. Foto: Urmas Luik

Kikerikii! Kikerikii! Kikerikii!

Nii alustab oma päevi Pärnus suvitanud kukk, kes nii nagu ülejäänud suvepärnakad on praeguseks kuurordi tolmu oma jalgadelt raputanud. Kukeilm on asendunud koerailmaga.

Ta on niisiis täiesti tavaline kukk. Mitte seetõttu, et ta rõskete vihmaste sügisilmade saabumise eel siit sääred tegi, vaid ikka seepärast, et ta kireb. Ometi on see kikas saanud Maarjamaal kuulsaks, ehkki pole teinud midagi iseäralikku. See kõlab küll mõistusevastaselt, aga ta on end tuntuks kirenud. Niisama hästi võiks mõni uss pälvida üldsuse tähelepanu, kuna ta roomab.

Aga temast räägitakse. Ta ei jäta kedagi külmaks. Ta pakub ainest rohketeks kommentaarideks ühismeedias. Temast kirjutatab Eesti ajakirjandus. Ta on staarkukk.