Maastikuarhitekti haridusega noor mees leiab, et Pärnu on praegu kahe objekti ootuses, mis muudavad linnaruumi ja meie liikumisharjumusi märkimisväärselt. Need on palju räägitud kolmas sild ja Rail Balticu kiirraudtee.
Vastse pärnaka ja linna jaoks olulise inimese puhul on mõistetav uudishimutseda, milline on teie taust ja kuidas Pärnusse sattusite?
Olen Pärnumaa juurtega mees, kes on lapsepõlves kõik oma suved veetnud Pärnus. Kui teised läksid maale vanaema juurde, siis mina tulin Pärnusse linnavanaema juurde.
Olen Vändras üles kasvanud ja koolis käinud. Aga kuna suguvõsa ja vanemad on Pärnu linna taustaga, on paratamatult olnud siiapoole rohkem käimist.
Lapsepõlves oli Pärnu meie jaoks ikka see põhiline suurem linn, kuhu tuldi näiteks poodidesse ostma, kui midagi vaja. Nii nagu täna läheb Pärnu inimene Tallinna lasteaia või kooli tarvis riideid ostma. Meie jaoks oli tollal see koht Pärnu linn, kust tuli kõik need asjad kätte saada.
Tallinna maantee kant, kus mu vanaema elas, oli mu nii-öelda suvine kants. Samuti Vana-Pärnu, kus mu onu siiani elab.
Pärnu kesklinn oli minu jaoks tollal ikka Rüütli tänav ja Port Artur 1 oli siis juba olemas, mis oli kaubanduskeskuste mõttes kõva sõna. Eks need olid sellised maapoisi rõõmud suures linnas.