Via Baltical on lähiaastatel plaanis ehitada välja mitu 2+2 teelõiku

2+2 teelõikude ehitus Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel on lähiaastatel üks riigi esmaülesandeid. Foto: Mailiis Ollino/Pärnu Postimees

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks kava, mis käsitleb riigiteede hoiu rahastamist ja kavandatavaid tegevusi aastatel 2023–2026. Olulisemate riigiteede projektide seas on kolme 2+2 teelõigu ehitamine Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel.

Võrreldes eelmise teehoiukavaga (2021–2030) suureneb 2023. aastal riigiteede hoiuks kavandatud riigieelarve raha maht 3,4 miljoni euro võrra ning väheneb 2024. aastal 40,7 miljoni võrra.

Tähtsamad riigiteede projektid lähiaastatel on Tallinna–Pärnu–Ikla maanteel 2+2 sõiduradade ehitus Pärnu–Uulu, Libatse–Nurme ja Sauga–Pärnu lõikudel. Peale selle on plaanis Tallinna–Paldiski teel Harku eritasandilise ristmiku ja Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa teel Neanurme–Pikknurme 2+1 lõigu ehitus.

Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut märkis, et teehoiu valdkond on aastaid olnud alarahastatud ning pealegi on valitsev sõda ja energiakriis kogu sektori suure surve alla pannud. Ometi vajab kogu teedevõrk sellisteski tingimustes mahukaid investeeringuid. Ministri sõnutsi vajavad lisaraha Tallinna–Pärnu–Ikla ja Tallinna–Tartu–Luhamaa maanteede Euroopa Liidu nõuete kohane väljaehitamine aastaks 2030, aga ka kruusateede tolmuvaba katte ehitamine, liiklusohtlike kohtade ümberehitus ja intelligentsete transpordisüsteemide kasutuselevõtmine.

“Kahtlemata tuleb senised teehoiu rahastamise põhimõtted lähiaastatel kriitilise pilguga üle vaadata ning leida lisaraha teedevõrgu säilitamiseks ja arendamiseks,” lisas minister.

Riigiteede hoiukuludeks on arvestatud järgmisel neljal aastal riigieelarvest kokku 486,3 miljonit eurot. Riigieelarve rahale lisanduvad ühtekuuluvusfondi ning Euroopa Ühendamise Rahastu vahendid, samuti Euroopa Liidu otsetoetused. Kokku on teehoiukava rahaline maht 2023–2026 perioodil 643,2 miljonit eurot.