Ranna rajoonis elav Reet Soekõrv rääkis, et käis laupäeval Rüütli tänaval oma taksidega jalutamas ja ehmatas, kui üks neist ühtäkki maha istus ega soovinud edasi liikuda.
“Mõtlesin, miks ta istub ja hoiab ennast imelikult,” seletas koeraomanik. “Peast käis läbi mõte, et äkki on tal midagi selgrooga lahti.”
Tema sõnade kohaselt võtsid nad abikaasaga koerad sülle ja pöörasid Pühavaimu uulitsasse, ent seal hakkas teine koer oma käppi tõstma. “Alles siis taipasin, et tänavatel on sool, mis hakkas koertel jalgu kõrvetama,” meenutas Soekõrv, kelle jutu järgi viidi lemmikud seejärel süles Koidula parki, kus nad puhta lume sees joosta said.
Soekõrv jagas oma kogemust Facebooki kohalike koerainimeste grupis ja vastukajas märgiti, et sama on märgatud eri piirkondade kõnni- ja kergliiklusteedel kogu linnas.
“Ma saan aru, et teed ei tohi olla libedad, aga kas soola asemel ei võiks teedel kasutada graniitsõelmeid, neid karestada või tihedamini puhtaks lükata,” pakkus ta. “Ilmselt libeduse tõrjumine soolaga kusagile ei kao, aga seda võiks vähem olla. Minu arust on see mugavus – praegu pole eriti lundki sadanud.”