:format(webp)/nginx/o/2023/01/18/15084975t1ha577.jpg)
Tänapäevane turismiäri põhineb üha rohkem kohalikul elul ja jutustada tuleb lugusid, mida pole veel laialt räägitud. Turistid tahavad päris inimeste päris lugusid kuulda ja selle jaoks on vaja uued loovestjad kohapealt leida.
Just sellise mõtte käis välja mullu suvel ettevõtluse arendamise sihtasutuse (EAS) turismiosakonda juhtima asunud Rainer Aavik Pärnu Postimehe taskuhäälingus “Sõnu ei söö”. Samuti heidab pärnakas ja Pärnu kunagine abilinnapea pilgu kriise täis möödunud turismiaastale ja valgustab tulevikuplaane.
Mis jäi möödunud turismiaastast kõlama? Kuidas seda iseloomustada?
Aasta 2022 oli selles mõttes väga eriskummaline, et algas see tervisekriisi jätkumisega, mil kõik oli sisuliselt kinni ja arvati, et enam hullemaks minna ei saa. Selgus, et saab küll.
Veebruaris algas Ukrainas sõda ja tundus, et ehk sellest kõigest nüüd piisab Eestile turismivaldkonnale. Aga siis tuli energiakriis.
Päris ametlikke kokkuvõtteid veel teha ei saa, kuid meil on olemas eelmise aasta 11 kuu kokkuvõtvad arvud. Kui välisturismis on miinus veel umbes 35 protsenti, siis tänu Eesti inimeste enda liikumisele on see miinus kokku umbes kümme protsenti. Arvestades seda, kui hull aasta algus oli ja kui hullust ajast me tuleme, võib möödunud aastat ikkagi pidada lõppkokkuvõttes vähemasti rahuldavaks.