Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
/nginx/o/2012/03/16/1014182t1h82a3.jpg)
Asjatundjate hinnangul võiks Pärnus Riia maantee ja Liivi tee vahele jäävast hooldamata metsasiilust saada heakorrastatud parkmets, kus nii Raeküla kui kaugemalt rahval oleks hea närve puhata.
„Kindlasti võiks saada,” ütles Pärnu linnavalitsuse heakorraspetsialist Arvo Kase. „Igal aastal on hoolduses olnud Riia maantee serv kuni metsani, peale selle metsa alla visatud olmeprügi koristus; tänavu on lisandunud kergliiklustee oma haljasalaga, eks mõtleme, mida metsaalusega teeme.”
Samal ajal tõdes heakorraspetsialist, et kuigi kõnealuse ahta metsaala korrastustööde maht pole suur, on nende tegemisega probleem.
Linnafirma upub töösse
Ehkki oleks loogiline, et tööd-tegemised jutuks territooriumil võtaks teha OÜ Pärnu Haldusteenused, deklareerib ju ühingu põhikirja esimene lausegi, et „ühingu põhitegevusalad on Pärnu linnas või linna hallatavatel objektidel maastiku hooldus ja korrashoid”, ei tule see kõne alla.
Ei tule sellepärast, et aasta eest loodud ühingul kasvab muude tööde hulk üle pea.
„Haldusteenuste kasutamise mõte on hea, aga ta on juba töödega suhteliselt üle koormatud ja tal on veel vähe ressurssi, nii et on oht, et kui liiga palju töid peale tuleb, jookseb ta oma asjadega kinni,” selgitas Kase.
Tööderohkust nentis ka osaühingu juhataja Raul Sarandi.
Samuti on välistatud aastate eest kevadistel heakorratöödel meelsasti osalenud kooliõpilaste kaasamine: linna heakorraspetsialisti teada ei tohi õpilaste tööjõudu kasutada isegi kooli territooriumi korrastamisel, rääkimata linnale kuuluvast alast.
Samamoodi ei tule kõne alla õpilasmalevlaste kasutamine: valitsuse määrus „Alaealisele lubatud kerged tööd” ei jäta selle suhtes kaksipidi mõtlemise võimalust.
Nii jääb üle loota taas linlaste abivalmidusele ja tahtele kaasa lüüa oma linna palge ja maine kujundamisel.
Vaja on hoogtööd
„Eks tulekul ole kevadised hoogtööpäevad ja võib-olla lülitame selle piirkonna sinna ühe objektina sisse, nii et saame linnarahva abiga ta korda,” sõnas Kase.
Parkmetsa ideega oli päri Pärnu- ja Läänemaa metsanduskonsulent Jüri Peetrimäe. Tema hinnangul on igati tervitatav, et veel suisa linna sees asub territoorium, kus inimene võib kogeda, et on teistmoodi keskkondagi kui maja majas kinni linn.
„Mõte on üllas,” tõdes Peetrimäe. „Las jääda plekisest ja klaasisest modernsest arhitektuurist puutumata ükski mets või selline roheline ala, pealegi kui magalarajoon Mai on sealsamas kõrval, kus käivad siis need meie linnaloomakesed.”
Pealegi ei ole parkmetsa rajamiseks tarvis teha suuri kulutusi. Piisab ala vastavalt vajadusele hooldamisest, nii et seal oleks mõnus jalutada, regulaarsest haigete ja murdunud puude koristamisest.
“Las jääda ükski mets lindude jaoks alles,” osundas Peetrimäe lõpetuseks värssi Tõnis Mägi laulust „Las jääda ükski mets”.
