Põuast taastumine võtab arvatust kauem aega

Madal veetase ohustab jõeelustikku. Pilt on tehtud eelmise suve lõpus Reiu jõel Sillaküla raudteesilla juures, kus osa veetaimi oli põua tõttu kuivale jäänud. Foto: Urmas Luik

Ehkki juuli algus avas vihmadele taevaväravad ja kohati sadas mõne päevaga rohkem kui terve eelmise kuu vältel, ei piisa pinna- ja põhjavee ressursi taastumiseks pelgalt taevakastest.

Põuda mõistetakse eri vaatenurkadest ja üldjuhul sellega kaasneva kahju prisma kaudu: on see siis veepuudusest ikalduv viljasaak, kuivale jäänud kaevupõhjad või vee- ja hapnikupuudusest eluvaeseks muutunud veekogud, kirjutab keskkonnaagentuuri hüdroloogiaosakonna juhataja Jana Põldnurk agentuuri blogipostituses.

Tänavu aasta talv oli sademerikas ja kevadine suurvesi viimase kümne aasta veerohkemaid, ometi jätsid kuiv mai (sademeid vaid 28 protsenti normist) ja juuni (sademeid 40 protsenti normist) oma jälje meie pinnavee ressursile ning see mõju avaldub veel mõnd aega.