:format(webp)/nginx/o/2023/02/10/15130512t1h59ab.jpg)
/nginx/o/2016/02/15/5048177t1h796c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/02/21/15900386t1h292f.jpg)
Selleks et väikeseid maakoole mitte sulgeda ja lapsed saaksid kuuenda klassi lõpuni käia koolis kodu lähedal, saavad omavalitsused sellest nädalast taotleda lisatoetust maapiirkondades kuueklassiliste 20–89 õpilasega koolide ülalpidamiseks. Pärnumaal puudutab see võimalus kolme valda ja nelja kooli.
Häädemeeste vallas kvalifitseerub abivallavanem Helve Reisenbuki sõnutsi väikekooli toetuse saamiseks Tahkuranna lasteaed-algkool. Reisenbuk kinnitas, et nad taotlevad seda toetust, leevendamaks valla survet koolivõrku oma raha eest ülal pidada.
Lääneranna vallas kvalifitseerub vallavanem Ingvar Saare sõnutsi sellele toetusele praegu vaid Kõmsi algkool ja selle tarvis vald toetust ka küsib. Koonga ja Varbla kool, mis on praegu üheksaklassilised, jätkavad sügisest kuueklassilisena. Nii on vald seisukohal, et needki koolid täidavad tingimusi juba praegu ja sel põhjusel tegi vald ministeeriumile ettepaneku, et sügisel oleks sama toetuse küsimise teine voor.
Haridus- ja teadusministeeriumi varasema info järgi kvalifitseeruks väikeste maakoolide toetusele ka Metsküla algkool, mille Lääneranna vallavolikogu sulges oma otsusega sellest õppeaastast. Praegu tegutseb Metsküla endiselt geriljakoolina ja valmistub saama erakooliks.
Põhja-Pärnumaa vallas on kaks kuueklassilist kooli: Kergu lasteaed-algkool ja Pärnjõe kool. Valla avalike suhete spetsialist Eva Soosaar kinnitas, et vald küsib nendele toetust.
Pärnus on linna ja kolme osavalla peale üks algkool: Lindi kool. See aga ei vasta toetuse tingimustele, sest toetust antakse kuueklassilistele koolidele, Lindil on neid aga neli.
Saarde vallas on kaks kooli: Kilingi-Nõmme gümnaasium ja Surju kool, kus on üheksa klassi.
Tori valda see toetus samuti ei puuduta. Tammistes on küll lasteaed-algkool, aga seal on kolm klassi. Pealegi, nagu mainis Tori vallavalitsuse kommunikatsiooninõunik Kati Saagim, on toetuse üks tingimustest, et kool, mille jaoks toetust küsitakse, ei või asuda väikelinnalises asustusüksuses. «Tammiste küla aga on väikelinnaline asustusüksus,» teatas Saagim.
Kihnu ei saa nii nagu Ruhnu ja Vormsigi kõnealust toetust küsida, sest nemad saavad väikesaarte toetust.
Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase sõnul tulevad nad omavalitsustele appi, sest paljude väikeste koolide pidamine on valdadele väga kulukas, kuid ilmselgelt laste hariduse eesmärgil vajalik. «Lisatoetuse eesmärk on aidata omavalitsustel hoida töös just väikesed maakoolid, sest vähemalt kuni kuuenda klassini peaksid lapsed saama käia koolis oma kodu lähedal,» sõnas minister.
Toetust eraldatakse kohalikule omavalitsusele üheks kalendriaastaks iga kodulähedase algkooli või tegutsemiskoha osas eraldi ning see on mõeldud selleks, et tagada väikekoolides klassiõpetajate ja tugispetsialistide olemasolu. Klassiõpetaja tööjõukulu toetus sõltub õpilaste ja klasside arvust ning tugispetsialistide tööjõukulude ja muude kulude toetust antakse igale algkoolile või tegutsemiskohale ligemale 50 000 eurot.
Toetuse saamiseks tuleb omavalitsusel esitada ministeeriumile taotlus ning kinnitada selles haridusvaldkonna arengukavas kokkulepitud eesmärkide poole liikumist ja kooli, mille jaoks omavalitsus toetust saab, säilitamist.
