Lehepuhuri kasutamine kevadkoristusel on keelatud

Näiteks aitab koristamiseelne tolmuniisutamine vähendada õhus lendlevate osakeste hulka. Foto: Mailiis Ollino

Iga-aastane tänavate kevadpuhastus on hädavajalik, kuid see on tulemuslik vaid siis, kui kasutatakse õigeid võtteid. 

Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik Reet Pruul ütles, et ehkki Eestis on õhukvaliteet üldiselt hea, halveneb kevadel linnaõhu kvaliteet märgatavalt. Oma rolli mängivad selles liiga hilja alustatud koristustööd ja valed tänavapuhastamise võtted. “Näiteks aitab koristamiseelne tolmuniisutamine vähendada õhus lendlevate osakeste hulka ja takistab nende levikut,” andis ta soovituse.

Igal kevadel jõuab ametnikeni infot, et siin-seal kasutatakse puhastamise ettekäändel lehepuhureid. Kuid sel eesmärgil on keelatud puhuriga töötada. “Tolm puhutakse lihtsalt ühest kohast teise ja lennutatakse õhku, kus see seguneb heitgaaside ja peenosakestega, moodustades tervisele veel ohtlikuma kokteili,” selgitas Pruul.

Nähes tolmupühkimist lehepuhuri abil, tuleks sellest teavitada kohalikku omavalitsust, millel on õigus teha järelevalvet puhastustööde üle kehtiva heakorraeeskirja alusel.

Tolm puhutakse lihtsalt ühest kohast teise ja lennutatakse õhku, kus see seguneb heitgaaside ja peenosakestega, moodustades tervisele veel ohtlikuma kokteili.

Reet Pruul, kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik

„Omavalitsused peaksid investeerima tänavapuhastusse ja kasutama selleks efektiivseid meetodeid, mis vähendavad õhusaastet ja kaitsevad elanike tervist,” märkis kliimaministeeriumi nõunik. „Peale selle saab igaüks meist panustada sellesse, et linnaruumi tekiks vähem tolmu, vahetades välja naastrehvid, eelistades võimalusel jalgratast, jalutuskäiku või ühistransporti autosõidule. Nii tekib vähem heitgaase ja vähem peenosakesi.”

Ka Eesti keskkonnauuringute keskuse õhu- ja kliimaosakonna andmeanalüüsi grupi juhataja Marek Maasikmets kinnitas, et kevadised tolmuepisoodid on suuresti põhjustatud talve jooksul naastrehvide kulutatud teekatte osakeste lendumisest. “Autojuhtidel, kes liiguvad peamiselt linnaruumis, tasub kindlasti mõelda sellele, kas igapäevasteks sõitudeks on vaja just naastrehve. Eri uuringutes on leitud, et peale õhusaastamise kulutavad naastrehvid märkimisväärselt teekatet, mille plaanitud eluiga võib lüheneda poole võrra,” selgitas Maasikmets.

Kliimaministeeriumi pressiteates on toodud esile, et täiskasvanu hingab korraga sisse kuni kümme miljonit väikest osakest, kuid saastunud õhus võib neid olla palju rohkem. Eriti ohtlikud on alla 2,5mikromeetrise läbimõõduga osakesed, sest need läbivad pikki vahemaid ja jäävad õhku lendlema kauaks. Sattudes vereringesse ja tungides organismi, võivad nad põhjustada raskeid tervisekahjustusi, sealhulgas südameinfarkti, insulti ja kopsuhaigusi.

Kui inimesel on soodumus veresoonkonna haigustele ning ta jalutab lastega, tegeleb jooksmisega või liigub muud moodi aktiivselt, soovitatakse vältida tiheda liiklusega teid ja tänavaid.

Peale tolmu võivad astmaatikutele probleeme põhjustada õitsema hakkavad taimed, sealhulgas puud. Näiteks õitseb praegu lepp. Õhukvaliteedi reaalaja seireandmetega saab tutvuda veebilehel https://õhuseire.ee.