Sulev Vare: Keskkonnaluba võtab aega

Sulev Vare. Foto: PP

Keskkonnasäästliku mõtteviisi arendajate edurivisse kuuluv OÜ Paikre, mida juhib tiitliga Pärnu aasta mees 2011 pärjatud Teet Kurs, sai Raba tänava sorteerimisjaama jäätmeloata käigushoidmise eest keskkonnainspektsioonilt 15 000 eurot trahvi. Pretsedenditu juhtumi taustal on 31. detsembriga lõppenud loa õigeaegne uuendamata jätmine. Mida peaks Paikre juhtum õpetama teistele?

Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja Sulev Vare, Paikre on olnud edukuse sünonüüm. Nüüd siis selline prohmakas.

Keskkonnaamet lähtub jäätmelubade menetlemisel teenusstandardist, kohtleme kõiki ettevõtteid võrdsetel alustel.

Jäätmeloa taotlus tuleb esitada vähemalt kolm kuud enne kavandatava jäätmekäitluse alustamist. Paikre luba on menetletud olusid arvestades võimalikult kiiresti, et Raba tänava sorteerimisjaam saaks töötada. Seega arvestatakse Pärnu elanikega, võimaldades neil eelsorteeritud jäätmeid ära anda võimalikult elukoha läheduses.

Paikre esitas keskkonnametile loa taotluse 26. jaanuaril. See kuupäev, kui taotlus meile esitatakse, ei tähenda automaatselt, et saame seda kohe menetlema hakata. Taotluse kohta kehtivad omad nõuded, kui ei, saadame selle täiendamiseks tagasi.

Pärast taotluse andmete sisulist täiendamist oli Paikre sorteerimisjaama jäätmeluba meil 6. veebruarist menetlemisel. Keskkonnainspektsioon peatas nende tegevuse Raba tänavas 12. märtsil. Eelmisel nädalal, 5. aprillil väljastas keskkonnaamet Paikre sorteerimisjaamale jäätmeloa ja jaam saab igapäevast tööd jätkata.

Kui palju taotlusi keskkonnaameti regioonikontorist aastas läbi käib?

Meie regioonis, Pärnu ja Viljandi maakonnas menetletakse aastas ligi 700 keskkonnaluba. Need on jäätmete käitlemise, maapõuevarade kaevandamise, vee erikasutuse, keskkonnakomplekslubade, välisõhu saastelubade taotlused ja arvestades, et igas valdkonnas on meil enamasti üks spetsialist, ei jõua me puhtfüüsiliselt jälgida, millal kellegi luba lõpeb. Sageli on töötajal menetluses 10–20 luba korraga.

Ikkagi, kuni kolm kuud, pikk aeg?

Peamiselt tingib seda haldusmenetluse seadus, mis kohustab meid avalikustama konkreetse loa taotluse ja eelnõu.

Menetlus käib lühidalt järgmiselt: keskkonnaamet registreerib loataotluse kohe, kui oleme selle saanud. Seejärel kontrollime selle vastavust nõuetele ja kui puudusi ei ole, paneme vastavalt haldusmenetluse seadusele avalikkusele 14 päevaks tutvumiseks välja. Kui esitatakse ettepanekuid ja vastuväiteid, antakse taotlejale kümme päeva nendega tutvumiseks.

Seejärel koostatakse loa kohta eelnõu, mis omakorda pannakse avalikkusele 14 päevaks tutvumiseks välja. Samamoodi nagu taotluse puhul esitatud ettepanekute ja vastuväidetega toimitakse eelnõu suhtes laekunud ettepanekutega. Seega, võttes need päevad kokku, ei ole alla poolteise kuu üldse võimalik isegi korrektselt esitatud jäätmeloa taotlust menetleda. Siinkohal rõhutan, et avalikustamine on üldsuse huvides, sellega antakse asjast huvitatud kodanikele võimalus protsessis osaleda.

Seega, keskkonnaamet pole lubade taotlejate vaenlane, vaid sõber.

Lähtume põhimõttest: kõik, kes tegutsevad keskkonna alal, on meie sõbrad. Ajavad meiega ühte ja sama asja. Aga kõmulise jäätmeloa taotluse kohta ütlen, et keskkonnaloa menetlemine ei ole ega saagi olla “ei” või “jah” vastus, üks loataotlus on keskeltläbi 50-leheküljeline toimik. Paikre sorteerimisjaam on jäätmeloa saanud ja siiralt loodan, et neil edaspidi õigeaegsete taotluste esitamisega probleeme pole.